27.06.2007 - Creativity Catcher

Täna astusin jälle sammukese parema elu suunas. Küll ehk väikese ja argliku, aga siiski kindlameelse.

Sõin ära peaaegu terve assortiikarbitäie komme. Veel ei ole süda paha, söön edasi.
Sünnipäeva puhul.
Oma emme sünnipäeva puhul.
Sest jah- täna on see suur pidupäev, kus maailma kõige kõige (ma ei teagi, mis sõna siia panna) inimene- emme Linda saab aasta vanemaks.Ehk tublim või parem, kallim või tähtsam. Sest oma ema on ikka see kõige kõige. Ütlevad ju laulu sõnadki:
Üks paigake siin ilmas on,
kus varjul truudus, arm ja õnn.
Kõik, mis nii harv siin ilma pääl,
on pelgupaiga leidnud sääl.
Kas ema südant tunned sa?
Nii õrn, nii kindel, muutmata…
Emme Linda on meie pere alus. Tugev ja kindel tala, kellele kõik võivad toetuda. Tema juurest saab alati head nõu ja palju häid sõnu. Üdini positiivne ja alati pigem teistele, kui endale elav. Samas oskab ta ka aega võtta iseenda jaoks- omad hetked ilusalongides või shopates, Tallinnas tütardega kohvetades või abikaasaga vanalinnas hängides:)
Kuidas ta kohe oskab ja jaksab kõigi jaoks olla, kõigi muresid kuulata ja kaasa elada.
Ta on nii tubli ja tark. Ja järjekindel. Peale sellist rasket aastat olla ikka sama särav ja armas ja elurõõmus ning kõigele lisaks lõpetada sotsiaalpedagoogika magistrigraad Cum Laude!!! Super.
Issi Mihkelile on olnud ta parim naine. Toetav ja samas maapeale toov, kannatlik ja arusaaja. Ehkki jah- koomiline on vahel nendevahelist vestlust vaadata- isa toriseb või nokib ilma piiri pidamata ja ema ei saa naljast aru ja saab pahaseks ja siis jäävad mõlemad vait. Ja siis ma ütlen, et mis te targutate jälle:D
Ja samas võivad nad olla koos nagu värskelt armunud ja seda on soojendav vaadata. Mäletan, kuidas nad eelmine suvi mulle helistasid- Mis teed? Me hängime vanalinnas ja läheme kohvetama. Tuled ka?
Nii naerma ajas!!! Armas.
Aga kõige parem on ta olnud oma neljale lapsele emana!!! Maailma kõige parema emana. Sest kuidas muidu saaks tal olla neli nii lahedat ja vägevat last:P
Ma mäletan, et alati tundsin uhkust oma ema üle ja isegi võistlustel pubekana ei häbenenud, et mu oma ema on treener. See oli ainult hea. Tema sõna rahustas ja kriitika pani edasi pürgima.
Nüüd täiskasvanuna aga ei tohi me unustada, et ema on ka inimene. Et ka tema tahab vahel tuge ja head sõna ning eelkõige on ta sõber, kes tahab sulle head.
Mina seda ei unusta. Ikka katsun leida aega sõber ema Linda jaoks! Et teda kallistada või hommikul msn- is tervitada!
Sest ta on maailma kõige kõige:)
Palju õnne kallis emme, armastan sind!!!