Agoonia! - Creativity Catcher

Eile panin kokku oma mõttemaailma ja temperamenti. Ma tundun rahulik, seda ka olen. Aga teatud hetkedel olen nii kärts mürts, et ise ka ei usu. Lähedastega kohe eriti. No üteldakse, et mida kallimaks saab inimene, seda rohkem enda iseloomu välja näitad. Nii ongi. Mul ei ole palju neid hetki, kui ärritun, aga no kord kuus või kahe kuu jooksul võib ikka olla. Ja ei ole ka palju neid, kes selliseid äikesesähvatusi näinud. Kui ma millegi peale ärritun, siis lähedase inimese juuresolekul viskan ikka ägedalt mingi repliigi letti, juskui lööks kirvega õhku!
Siis pööran selja või lähen minema. 1 minut. Vihakolle on süüdatud.

Ja peas hakkab tööle tohutu mõtte ja analüüsi ahel:
esiteks- 3 minutit mõtlen, kui ärritunud ikka olen, et kohe ei tea, mis või kus! Silme ees on must ja hambad ristis:P Süüdatud vihakolle läheb põlema;
teiseks- 3 minutit mõtlen ärrituse tekitanud situatsiooni peale. Trambin mõttes jalgu:D Viha põleb täie leegiga;
kolmandaks- 3 minutit mõtlen, kuidas enda ärritust välja näidata- ütelda. Et ikka piisavalt selgeks teha, et selline asi mulle ei meeldi. Viha põleb ühtlase leegiga;
neljandaks- 3 minutit hakkan analüüsima ärrituse põhjust. Vihaleek hakkab kustuma;
viiendaks- 3 minutit leian, et ikka jube nõme on niimoodi vihastuda ja avastan, et situatsioon on eriti tobe ja peamiselt just selline, mida kõrvaltvaatajana mõttetuks tülli kiskumiseks ja naiste jura ajamiseks pean. Vihakolle hõõgub;
kuuendaks- 3 minutit kulub asja unustamiseks ja otsustamiseks, et seekord ei ole see ärritus küll vaeva väärt, et nii endale kui teisele lisamuret tekitada. Vihaleek on täiesti kustunud;
1 minut.
Olen jälle mina ise ja keegi ei tea, kuidas mu sees on möllanud.

No tegelikult üks inimene vist juba teab.
Ta paneb käe mu põlvele ja küsib: “Mis mõtled?”
Mina vastan- no kuskil kolmanda etapi ajal: “Mõtteid mõtlen.”
Tema ütleb: “Ära siis liiga palju mõtle.”
Mina vastan: “Palju mõtteid on mõelda.” Olen jõudnud neljandasse etappi.
Ta vaatab mulle otsa justkui tahaks näha, mis selles pisikeses peas nüüd toimub!
Mina ei vaata talle otsa.
Kuuenda etapi ajal panen käe tema põlvele.
Päike on pilvetagant väljas.
20 minutit.

Kodus ka üks inimene teab. Seal on alati käe põlvele panemise asemel kallistus või teises toas olemise ning sealt tulemise protsess:P Mõnikord esimese kuni kolmanda etapi ajal üksi olles podisen ka, nagu keeva veega katel lasen… emps on vahel salaja kuulanud:D

Oh seda elu, sürr või mis?!?