David Lynch. - Creativity Catcher

Ütlen kohe ausalt välja, et eile jäi mul küll mulje, et see mees on veel suurema kiiksuga, kui Quentin Tarantino või Christopher Noland kokku.

Ma olen palju kuulnud tema geniaalsusest ja alati tahtnud näha tema ühte tuntumat filmi Mulholland Dr., aga nüüd ei ole ma kindel, kas kannataksin selle välja.
Nimelt eile peale suurt shopingut ehk siis 15 minutilist telgiostu otsustasin, et ei taha veel koju minna. Aga Plazas ei olnud sellel hetkel tulemas midagi, mida näha oleksin tahtnud ja seadsin sammud ikkagi kodu poole. Mõtlesin, et vaatan siis kodus just ostetud filmi Dogma (mille ma ostsin, teadma sellest filmist midagi, aga kui juba Ben Affleck ja Matt Damon seal kaanepeal vastu vaatasid, siis mu jalad nõrkesid ja mõte ähmastus…:P).
Igatahes- seal ma siis kõndisin ja Sõprus jäi teepeale. Otsustasin vaadata, et mida näidatakse. Oh õnne, kohe 15 minuti pärast oli algamas David Lynchi “Inland Impera”. Tagline- A Woman I Trouble.
Ehk siis näitlejannast, kes uut rolli harjutades ühtäkki taipab, et ei saa enam aru, kas elab enda või tegelaskuju elu.
No nii, istusin saali ja jäin põnevusega ootama. David Lynch…
Jana tuli ka. Juhuslikult. Ei viitsinud samuti õhtul kodus olla. Pimedas veel kohmitses seal saali, õnneks minu ritta ja sain ta enda juurde kutsuda. Naeris ja ütles, et ei oleks arvanud, et veel samasuguseid veidrike eest leiab:D Ja väga hea, et saab kahekesi vaadata, äkki on hirmus (mingi koha peal oligi Janal filmi vaatamine läbi sõrmede:D).
Peale esimest viite minutit sain aru, et nüüd on tulemas midagi väga väga teistmoodi. Peale kümmet minutit taipasin, et on tulemas ikka midagi väga sürri ja peale viitteist minutit leidsin, et see on ikka tõeline… kas tohib ropendada? …tõelin ajunuss. Palun vabandust, aga nii see oli. No viisakamalt väljendades ajuloputus.
Me ei saanud vahepeal ikka kohe midagi aru ja ees sosistavatest naistest võis välja lugeda, et me ei ole ainukesed.
Eriti harjumatu oli alguses see nn õlakaamera efekt, pilt liikus häirivalt ning lähikaadrid. Ikka kohe tõelised lähikaadrid. Vinnid ja konnud ja värki eksole.
Tegelikult läks esimene tund aega täitsa kiirelt ja huvitavalt. Aga siis hakkas kuidagi liiga imelikuks ja laialivalguvaks muutuma. Ootasin miskit kogu aeg… no nagu pannil vaatad muna praadimist ja vaikselt kuidas ka munakollane kõvaks läheb. Ainult, et siin ei läinud midagi kõvaks….vedel imal sürr hakkas tekkima.
Jana küsis järsku, et kas 180 minutit on kolm tundi. Ma ütlesin, et on jah. Jana sellepeale, et siis kestab see film kolm tundi, kas läheme minema.
Kuna mul olid kaasa võetud beebiporgandid ja -tomatit ka otsas ja filmis hakkasid mingid Poola sugemetega algajad prostituudid tisse näitama ning diskogrupitantsu tegema, siis nõustusin vastu vaidlemata.
Väljas tundus õhk kuidagi nii suur ja värskendav…
Millegipärast isegi ei ole kahju, et pool filmi vaatamata jäi. Nagu Janagi ütles- arvatavasti seal ei olegi pointi või siis lihtsalt ei saaks me sellele pihta nagu ka ülejäänud filmile.
Anna andeks David, et eile sinu kunsti hinnata ei osanud. Võibolla ma lihtsalt ei küündi sinu geniaalsuseni või ei olnud lihtsalt see päev.
Aga luban, et ükskord vaatan ära vähemalt sinu Mulholland Dr. ja olen ehk peale seda valmis ka keskenduma kolmele tunnile ajuloputusele.