Keep believing. - Creativity Catcher

Ehk lohutuseks majandusraskustes.

Jõulud on tulemas. Mis võiks olla paremat selles hetkel nukras maailmas? Jõulud on lihtsalt maailma kõige ilusam aeg. Loodetavasti kehtib jõuluajal ka olümpiaseadus- No War! Ja mitte nii nagu sellel aastal…

…mina arvan, et kauaks see Venemaa ikka oma needust kanda suudab. Ükskord avanevad ka selle riigi inimeste silmad. See ajupesu ja maailmast eraldatus ei rahulda neid enam. Seda kõike on juba näha ja arvan, et hakkab veel enam olema. Ajupesu ei ole võimalik teha lõputult ja lõplikult. Kuskilt ikka imbub sisse päikesekiir, mis näitab, et mujal maailmas on inimesed vabad- vabad otsustama, vabad mõtlema, vabad oma teed käima. Miks venelane ei võiks olla oma suurel isamaal vaba?

Pühapäeval oli Aktuaalses Kaameras üle pika aja päris palju mõnusaid ja positiivseid uudiseid.

Näiteks see, et rahvatantsu juhtide kooli oli suur tung. 3 inimest ühele kohale. Rahvuskultuur elab edasi!!! Me võime ju kama mitte süüa, rahvariiet peljata ning memmede leelotamise üle naerda, kuid mis meid teistest riikidest eristab? See sama verivorst, kaerakile, rahvatants ja laulupidu. Hoiame meie kultuuri:)

Oli ka uudis, et inimeste jõulukingid on läinud praktilisemaks ja vaadatakse hinda. Lõpuks ometi!!! Kas selleni jõudmiseks oli vaja tõesti Läti langemist? Siinkohal tuleb mulle meelde üks lõik ühest Grishami 1999 aasta raamatust:
“See on nukker kultuur. Inimesed elavad mingis hullunud pöörises. Nad töötavad kogu aeg, et saada raha, mille eest osta asju, et teistele inimestele muljet avaldada. Neid mõõdetakse selle järgi, mida nad omavad.”
Hea küll, sellel teemal ma rohkem ei peatu, sest olen nii mitmeligi korral avaldanud blogis arvamust tarbimisühiskonna pihta. Oli lihtsalt nii tore uudis.

Kolmandaks toredaks uudiseks oli kutsehariduse kohta. Jõulukellu võistlus. See, kuidas noored ehitajad õpivad ametit ja võistevad selles. Rõõmustav oli just see, et ka meie riigis hakatakse aru saama, et kõik ei saa olla ärijuhid. On vaja inimesi, kes oskavad teha ka tavalist tööd. Ja et selle töö juures on hakatud hindama ka haridust ja tõelisi oskusi. Ei ole nii, et iga soss-sepp võib müüri laduda.

Kui ma enne siia raamatust ühe lõigu panin, siis selles samas raamatus järgmisel lehel hakkas silma veel üks lõik:
“Lakost sai mitu aastat tagasi kristlane ja tema hing on kaunim kui ühelgi teisel siinsel inimesel. Ta kõneleb päev läbi Jumalaga. Tegelikult palvetab ta praegugi. Tal ei ole muresid ega hirme. Kui tal tekibki mõni probleem, läheb ta sellega otseteed Jumala ette ja jätab oma mure sinna.”
See on midagi, millega ma ei saa nõustuda. Uskumine on iga inimese enda asi ja ma ei puuduta siin üldse inimesi, kes usuvad või ei usu Jumalat. Aga kas selles lõigus mainitu ei ole mitte vastutuse enda pealt ära lükkamine? Kas on õige, et kõik, mis maailmas halvasti, kõik mis meie elus kehvasti lükkame ühe nähtamatu kuskil Paradiisis elava mehe õlgadele? Mis meile endale siis jääb? Ainult käed rüppes istuda ja palvetada? Ma olen mõelnud, et sügav usk on maailma hädade põhjuseks. Nii kurb, kui see ka ei ole. Ja mitte Jumal, vaid inimesed, kes Jumalat pimesi usuvad. Sest nad oma lõpmatus usus ei näe tegelikku maailma ja enda kohta selles. Enda vastutust elada ja lasta teistel elada.

Milleks ma sellest räägin? Sest jõuluaeg on seotud piibliga ja me kõik tähistame seda. Ehkki me ei ole usklikud. Aga me usume, et vaikne, rahulik ja kodune aeg toob hetkeks rahu ka kogu maailma.

Sellepärast on jõulud nii tähtsad.

Uskumise teemana on siiski mõned lootust andvad read alati õige koha peal. Kunagi ei tohi lakata uskumast. Iseendasse, selle maailma võludesse ja armastuse jõusse.
Keep Believing!!! Halleluuja!!!
Vaadake seda kindlasti, lihtsalt liiga armas.
Do You See What I See?
Do You Hear What Elmo Hear?
Listen To What Alicia Says!

[youtube=http://www.youtube.com/watch?v=lfnp5fzf7BY&hl=en&fs=1]

Unistage ja uskuge.
Mina teen seda iga päev ja uskuge mind- on juba ära tasunud;)