Kui hea on kodus ärgata…isegi, kui äratuskellaks on veetoru parandavad töömehed või korstnapühkija:)

Kodu on ikka üks maailmamõnus paik, kus on maailmamõnus olla. Padi on pehmem, õhk on värskendavam, hommikukohv maitseb teisiti ja armastus on ümberringi. Tegelikult ei oskagi kodu tähendust sõnadesse panna või defineerida. Üteldakse, et kodu tähtsusest saad aru alles eemal olles…mina saan sellest aru just kodus olles:)

Kas teate seda laulu:

Ma lähen koju,
teed päikene mul juhatab.
Nii madal see maja luitund hall-
muinasmaaks mulle on ta.
Memm ulatab ‘tere’,
pead noogutab taat tõsine.
Siin on maa,
kus mured kõik jäävad minust ääretult kaugele.
Kell see tiksub tunde,
aeg kaob omasoodu,
kuudest saavad aastad,
kõik kordub taas,
sest igal inimlapsel kindlust hinge vaja,
selle ta kodult saab…

See ütlebki vist kõik…andekas inimene, kes selle sõnadesse sai!!!

Sõitsin seekord koju rongiga…hmm…viimati tegin seda aprilli kuus ja enne seda whoknowswhen.
Igatahes tuleb mul rongisõiduga meelde alati Geena ja Potsataja multifilm ja nende laul…praegu hetkel pealkiri ei meenu, aga väga liigutava ja kurva viisiga on. Minu lemmik oli Geena, sest Kai lemmik oli Potsataja. Meil oli alati nii, et pidi valima omale lemmiku, aga need ei tohtinud olla meil ühed ja samad. Ja nii olidki minul alati imelikumad lemmikud, sest Kai on vanem ja võis enne valida:D Nt Naksitrallides sain endale Kingpooli, sest Kaile meeldis Muhv. Aga Leopoldi saatega läks hästi- seal meeldis Kaile Postikana ja mina sain endale Äpu!!!

Aga Kingpooli nimega tuleb meelde, kuidas sellega mind gümnaasimui ajal noriti, kui ESG ühikas elasin. Ma kandsin plätusid nii, et varbad olid üle ja kannaosas tükk tühja maad. Sest nii sai kiiremini ja paremini edasi:D Ja siis ma meenutasingi Kingpooli:P Mismõttes???

Peaks minema nüüd korstnapühkijat tülitama. Tal ühe nööbi eest napsama. Pidavat ju korstnapühkija nööbi katsumine õnne tooma. Aga kuna ma ei usu, et nii viivu õnne võib leida, siis võtaks ikka kohe terve nööbi:P

Huvitav, kust selline legend üldse alguse on saanud? Kunagi üks korstnapühkija vist rääkis ka, aga ega pea ei ole prügikast, kus igasugust infi hoida ja seetõttu olen selle unustanud:(
Aga arvatavasti ei olegi sellel tähtsust…peaasi, et inimene ise usub!!! Üldse ei ole sellistes õnnetoomislegendides ju tähtsust muul ,kui inimese enda usul. Üteldakse, et kui midagi ikka väga tahta, siis see ka täitub. Mõttejõul olevat üks suur jõud. Selles kõrgemale tasemele jõudnud inimesed suudavad mõtte abil isegi asju liigutada. Seetõttu ei tohiks me kunagi mõtelda halbu asju…et läheb kehvasti vms…sest siis toodki ise omale häda kaela. Tuleb siiralt uskuda, et kõik läheb hästi ja on hästi!!!

Mina usun sellesse, ehkki alati ei suuda selle järgi talitada. Eks ikka arvatakse, et pigem valmistan ennast ette halvimaks, et siis ei oleks kukkumine nii suur ja kui lähebki hästi, on veel parem üllatusmoment!!! Aga kas nii on õige?
Olen endale ammu sisendanud ühe välismaa poistebändi loost lauset: “Impossible as they may seem you’ve got to fight for every dream cos who’s to know which one you let go would have made you complete!”
Lugesin hiljuti ka ühe sellist lauset: “Oma unistuste täitumisse tuleb uskuda kogu südamest, aga olema kannatlik!”
Mis te arvate? Kas ei oleks väärt proovimist?

Unistage ja uskuge!!!

Arhiiv