Õpiringides osalevad emad astuvad koos oma lastega ruumi.
Ruum saab täis valgust ja rõõmu.
Vanad tuttavad tervitavad teineteist laia naeratusega ning palju soojust jagub ka neile, keda veel ei tunta.
Ruum saab nende omaks.

Vaatan seda kõike kõrvalt ja olen siiralt üllatunud. Valmistades ennast igaks kohtumiseks ette vaid positiivsusega, on seekordne algus olnud isegi rohkem, kui üllatav. Osalejad räägivad, jagavad, kuulavad, arutlevad. Ise tuuakse ringi küsimusi ja ettepanekuid aruteludeks. Ise luuakse endale mõnus olemine.

3 tunni jooksul on õpiringis osalejad võrdväärsed teema arendajad ning õhustiku loojad. Minu poolt ettevalmistatud kavast jääb palju tegemata, sest olin valmis olukorraks, kus pean olema meeleolu ning tegevuste eestvedaja. Aga seekord saan ise olla osaleja. Mis võiks olla veel parem.

Kõik on tulnud siia vabatahtlikult. Vabatahtlikult saama ja jagama.
Kõik on valmis koostööks. Nii iseenda kui ka teistega.
On avanenud ring õppimiseks ja kulgemiseks.
On mõnus kolmapäevane hommik uute mõttekaaslaste seltsis:)

Arhiiv