Lembitu Kuuse. - Creativity Catcher

Spordiuudiste üks kõige nõmedamaid osasid on see, kui mingid võistlused on tulemas ja siis heietatakse, mis vormis mingi sportlane on ja kuidas ta ikka väga kõrgele kohale plaanib jõuda. Ja pärast on kõht lahti või määre vale või oi jah- tegelikult ta oli juba nädalaid palavikuga võidelnud.

Ma ei taha siin midagi negatiivset uudiste, nende lugejate- Helar väga ponks poiss – või meie sportlaste kohta ütelda. Lihtsalt ei ole vaja ju lootusi nii kõrgele kogu aeg haipida. Jajaaa, ma tean, et peab suurelt mõtlema ja kui ikka usud, siis saavutad. Aga ajalugu näitab nii mõndagi ja võiks toon vaiksemalt oma mõtetest rääkida.
Vahelduseks oleks päris hea stsenaarium:
Lembitu: “No Jack May, kuidas siis seekord vorm on, kas omakodu mäed lubavad seda kõige säravamat medalit???”
Jaak: “Oh ei tea, suusk pole viimasel ajal hästi libisenud. Pole kindel, kas startigi lähen…”
—————————————————
Lembitu: “Ja tõesti ja tõesti, sealt nad tulevad meie Jaak ees ja Axel tihedalt kannul. Kas tuleb võit, kas saab Eesti rahvas juubeldada? Ei tea, ei tea, Mae justkui kangestuks ja nooo Axel on ka ju ikkagi oma tippvormis… Aga ei, Jaak on leidnud endas uue jõu ja hoiab kindlalt Axelist kinni. Külg külje kõrval, kes keda, pinge on laes. Nüüd ei ole aega eksida, viimane jõud tuleb mängu panna.
Jaaaa, siit ta tuli, võit!!! Meie võitsime….”