Massiüritused ja jaanipäev. - Creativity Catcher

Kus sa jaanipäeva tähistad? See oli vist üks peamisi küsimusi, mis mulle eelmisel nädalal esitati.
Vastasin siiralt ja ausalt- mul on jaanipäevast täiesti ükskõik, aga ma tahan maale sõita ja seal sel ajal siis ka olen. Ja olingi.

Ei kippunud ma kuskile mujale, sest esiteks- mulle ei meeldi massiüritused. Higised kehad hõõrumas üksteise vastu ja hoidmas püsti neid, kes ise enam seda ei suuda, võõras õlu su kampsunil ja tagantsunnitud liikumine kuhugi, kuhu sa minna ei tahagi.

Teiseks ei meeldi mulle põhjused. Põhjused juua, põhjused süüa, põhjused sõpradega olla. Ma võin seda kõike ka teha ilma põhjuseta ju. Ma võin iga päev sõbrapäeva kombeselt kallile sõbrale kingituse teha, jõulude kombel hapukapsast süüa ja jaanipäeva kombel lõket teha. Ma ei vaja selleks põhjust.

Kolmandaks tahtsin ma puhata ja koju. Kodu armas kodu. Maailma hea paik ja seal tunned, kuidas elu sinusse tagasi tuleb. Seekord sai sinna siis lihtsalt sõidetudki jaanipäeva ajal.
Asja tegi loomulikult pidulikumaks, et oli rahvakalendri tähtpäev ja sellega seoses teatud traditsioonid. Ja traditsioone ma austan, fännan!!!

Siin võivad muidugi tekkida väikesed käärid ja lugejale jääb ehk arusaamatuks, et kuidas saan ma austada traditsioone, kui just rääkisin, et mul ei ole vaja põhjust millegi tegemiseks. Aga põhjused ja traditsioonid on kaks täiesti erinevat asja. Traditsioonikohaselt tehakse midagi just sellel teatud päeval, põhjus on aga põhjus pidada mingid teatud päeva. No see, et ma võin piparkooke küpsetada ju ükskõik, mis päeval põhimõtteliselt eksole…Aga traditsioonide kohaselt teen ma seda siiski jõulude ajal. Ja ma ei hakka piparkooke küpsetama mai kuus, et leida põhjust tähistada jõule.
Nagu üteldakse- põhjuse leiab alati…
Natuke segane ta ju on, aga minu oma blogi, seletan nii segaselt kui tahan eksole. Kes aru ei saanud, see helistagu, seletan teetassi taga täpsemalt asja lahti.

Enivei, kodus oli tore. Esimene traditsioon hakkas juba Tallinnast. Leenu ja Liinaga Vändrasse sõit. Kodus tegin loodetavasti uuele traditsioonile algust- küpsetasin jaanipäeva saia. Vanarahva tarkuse kohaselt tuleb küpsetada jaanisai, mille sisse pannakse üks mandel ja selle leidjat ootab ees suur rikkus:)
Traditsioonide kohaselt said meie maja rahvas kokku ja tehti grilli- chilli. Lõpuks panime ka maailma suurele jaanilõkkele tule otsa ja lõpuks, kui oli möödunud hirm, et kogu Vändra põlema minna võib, hakkasime Torti sööma.

Öösel korjasime Leenu ja Liinaga üheksa erinevat sorti lilli üheksast erinevast aiast ning panime need padja alla meile oma tulevast meest kuulutama. Jälle üks vanarahva tarkusi. No ma ei tea…ei taha õel olla, aga tekib kahtlusi juba selle vanarahva tarkuses. Teine aasta ja mitte halligi. Nägin küll unes igasugu karvaseid ja sulelisi, aga see on lihtsalt ajuvaba, et nende seas mu tulevane asus. Näiteks Sander või Leenu … andke andeks- ma olen siiski veel täiesti tavaline Eesti naine. Ära Leenu solvu- mitte et sinul midagi viga oleks:P
Loodame, et vähemalt üks vanarahvatarkus paika peab. Et jaanikaste sees kukerpalli tehes saavat ilusaks ja terveks. Ma juba tunnen seda.

Kummardus traditsioonidele ja vanarahvale ja kõigile neile, kes sellel päeval ei otsinud lihtsalt põhjust ennast purju juua!!!