Mina olen poolt. - Creativity Catcher

Riigi eelarve.

Mõnede inimeste kommentaarid ajendasid mind sellel teemal veel kirjutama.
Pensionipäeva jutt ei olnud üldse pensionäride vastane, vaid pigem süsteemi vastane. Kas selline reform saab kaua kesta?
Rääkides, kust rahasid kokku hoida või mille arvelt, siis ei ole ma kellegi vastane. Aga kas on vaja raskes olukorras üldse mingeid tõuse??? Saaks ju aasta- kaks kannatada. Siiani on enam-vähem ju hakkama saadud!!!
Sellega ei ole ma muidugi poolt, et palkasid vähendama hakatakse. Ülemakstud ametnikel küll, aga mitte oma tööd ausalt välja teenivatel kõrgharidusega inimestel ja eriti pedagoogidel.
Emapalga ülempiir oleks võinud alaneda… kasvõi 5000 krooni. See teeks 1,5 aastaga ühelt emalt 90 000 eeku…ja kui meil on näiteks 1000 sellist ema…päris arvestatav ju.!!! Ja kindlasti saaks nad ka 20 000 krooniga elatud. Nii kui nii ei ole neid palju, kes enne raseduse plaanimist omal kuidagi palga lakke on ajanud ja siis elavad nüüd riigi armust nagu Pärsia kuninga kassid.
Jajahhh, mul on ehk hea targutada. Olen ise üle poole aasta kogenud, et on võimalik ära elada miinimumpalgaga ja selle eest saada söönuks kahel täiskasvanul inimesel. Kusjuures nii, et millestki puudust ei tunne. Lisaks käia kinos, teatris või külas, osta mõned riideesemed…
Jah, me ei maksa üüri või vee eest, kuid me maksame korteri- ja õppelaenu ning peame kulutama palju bensiini, et sõita kasvõi poodi. Meie säästud läksid firma loomisele…
Niiet- ma natuke ikka tean ka, millest räägin või kuidas on võimalik kokku hoida. Olen isegi tänulik sellise eluperioodi üle, sest see on õpetanud mulle väga palju. Kuidas majandada, kuidas igast külmkapis olevast asjast teha hõrgutav söök ja kuidas lihtsalt vähemaga leppida.
Kui ma oleksin president, siis pöörduksin rahva poole üleskutsega olla mõistev. Proovida hakkama saada sellega, mis on ja loota, et midagi vähemaks ei võeta. Ja mõista- ka juurde ei ole praegu midagi anda. Küll hakkavad ka hinnad poodides langema ja saame jälle natuke rohkem vorsti või isegi et sinki osta.
Praegu ei tohiks mõtelda isekalt vaid peaks mõtlema riiklikul tasandil. Iga inimese kokkuhoid ja arusaamine aitab kaasa paremale tulevikule. See ei ole lahendus, kui võtame suured võlad kaela. Seda ei maksa meie riigi eest keegi ära, meie ise- kodanikud, peame selle tasuma. Ja nii jääme virelema veel aastakümneteks.
Oli teada, et selline näiline elatustaseme tõusu buum ja vastutustundetu raiskamine ei saa kaua kesta. On vaja shokki, on vaja raskusi, et mõista- miski siin elus ei tule niisama ja lihtsalt. Igal asjal on hind!!!
Me oleme suutnud võidelda paljude asjade eest. Vabadus, oma riik, oma raha.
Baltikett, öölaulupidu.
Nüüd on aeg näidata taas üles eestlasliku arukust ja mõismist.
Aeg laulda majandusliku vabaduse nimel.