Tegin mõnusat reedeõhtust tervisejooksu.  Jooksin väikesel asfaltiga kaetud metsavaheteel ja mõlgutasin omi mõtteid. Järsku märkasin keset sõiduteed lindu. Väikest surnud lindu. Ta oli saanud vist autolt löögi, sest üle temast sõidetud ei olnud. Lihtsalt lamas seal vaikselt, nagu magaks.

Jooksin edasi. Eemalt kuulsin kurbliku linnu hüüdu. Vist surnud linnu sõber või kaaslane, mõtlesin. Hinges kripeldas, et linnu sinna niimoodi keset teed jätsin.
Jooksin edasi.
Ikka kripeldas.

Ja siis pöörasin ringi ning jooksin tagasi. Tõstsin linnu väikese rohututi abil maast üles ja viisin metsa sambla peale. Panin talle peale need samad rohututid. Puhka rahus, väike lind.
Hea tunne oli edasi joosta.

Liiga palju on asju, mille kohta hiljem mõtled, et oleks võinud teha teisiti.

Arhiiv