Ühel tegusal juunikuu tööpäeval, just enne jaanipäeva lugesin Fred Jüssi geniaalset lauset:

Suvi on niisugune aeg, kus inimene peab olema patune, õnnelik ja laisk. Suvi on akude laadimise aeg, kogumise aeg, niisugune aeg, millal peab tegema niipalju kui võimalik – tegelema viljaka mittemidagi tegemisega.

“Nüüd hakkan ilma süümepiinadeta puhkama,” mõtlesin kohe. Ja terve suve olengi olnud laisk, patune ja loomulikult väga väga õnnelik. Kõige selle juures olen aga võtnud vastu erinevaid tööalaseid väljakutseid, mis minu teele saadetakse. Suur hulk hulljulgeid ideid on pähe karanud ning nii mõnigi juba teostamisel.

Ning kogu selles suures “oma arvates” puhkamises sain aru, et kui sa teed tööd, mida sa tõeliselt armastad ja mida teeksid ka siis, kui lubatakse lihtsalt olla, siis ongi terve elu üks suur suvi. See aitab sul laadida, koguda ja lihtsalt olla.

LilledSaad olla laisk, patune ja õnnelik ka sügisel, talvel ning kevadel.

Kuidas tundub?

 

Arhiiv