Tantsu- ja laulupidu! - Creativity Catcher

Eile nägin linnapeal ühesuguste seelikutega pisikesi plikasi ja tuli meelde, et tantsupidu ju hakkab. Oi, kuidas ma olin tantsupeo fänn kunagi. Üldse rahvatantsu fänn olin. Juba viie aastasest peale. Kai läks esimesse klassi ja hakkas oma klassikaaslastega rahvatantsus käima. Neil oli üks tüdruk puudu ja kuna ma tahtsin alati kõike teha, mida Kai tegi, siis sai minust ka rahvatantsija. Järgi mõeldes oli see ikka vahva värk. Kõik need esinemised ja proovid, ootamised ja riietumised. Alatine jama vöö peale saamisega ning tantsupartnerite kohmakus. Ainuke halb asi vist oligi, et kõigist teistest noorem olin- kogu aeg vahetati just minul parterit. Aga ju ma siis tegin sitast saia, sest miks muidu ma kogu aeg omale uued ja kõige sitemad vennad sain ja nad pärast suurematele tüdrukutele edasi vahetati (las olla vähemalt mul see unelm eksole).

Rahvatants oli ka füüsiliselt päris raske. No kõik need trennid. Kusjuures paneb imestama väikese lapse visadus- ise käisin iga päev kergejõustiku trennis ning kaks korda nädalas peale trenni ka rahvatantsus. Tubli, tubli. Kui mitte hakata mainima isegi näiteringi või kõiki neid muid- kunsti, käsitöö ja mis iganes ringe, mis mul oli vaja järgi proovida.
Rahvatantsu peol olen käinud kaks korda vist.Oi kui põnev see veel oli. Rongiga Tallinna, ööbimine suures uhkes linna koolis, trollide ja trammidega sõitmine. Silmad punnis ja suu ammuli sai kõrghooneid seiratud ja kartustundega linna lapsi piilutud. Millise südamevärinaga ootasin meie staadionile minekut esinemise päeval lootes, et emme- issi telekast mind näevad. Heas mõttes massipsühhoos, ühiskonna nakatamine rõõmu ja headusega. Ühtsustunne, et oleme eestlased ja tantsime kõik koos Eesti jaoks!!! See jõudis isegi väikese lapseni.
Nüüd olen vist rohkem laulupeo fänn. Seda lihtsalt põhjusel. Kahel korral olen juba saatja õpetajana oma õpilastega sellest osa võtnud. Tõsi jah- ka ise olen ühe korra põhikooli ajal laululaval laulnud. Sellega meenub kohe võimas “Koit” koos Tõnis Mäega ja seljataga üürgavad vanamutid, kes olid valesse häälegruppi ära eksinud.
See aasta saan jälle laulupeole. Nii äge- kogu see melu ja tohutu kogus lapsi, sõdurisupp ja rongkäik! Tegelikult mulle massiüritused absoluutselt ei meeldi, aga see on midagi muud- see on meie oma laulu- ja tantsupidu:)
Elagu positiivsed massiüritused!!!