Uhke värk. - Creativity Catcher

Panin telku mängima, et poole silmaga vaadata Inglise printsi abiellumist. Ikkagi kuninglik värk. Ehkki Rootsi Viki oma oli väga igav- nii palju kui nägin.

Aga praegu on veel põnev- näitab saabuvat rahvast. Jäin vaatama naisi, et mis tilu-lilud neil peas on. Ja Margit Kilumets just rääkis, et ilusti on näha, kuidas enamus on järginud ettekirjutatud riietumise stiili. Meestel hommiku sabakuub ja naistel ma ei kuulnud enam, et mis kleit vms, aga et kübar oli ka kirjas. Klausliga, et ei oleks nii suur, et taga istujaid häiriks. Ja oligi neil, keda mina nägin, sellised pisikesed kübarad- nagu suured prossid või klambrid peas. Täitsa nunnu tegelikult.

Aga see riietumise jutt pani mind mõtlema Hercule Poirot ja teiste selliste raamatute peale, kus kirjeldab vanu Inglise pidusid ja koosviibimisi. Kuidas on riietumisetikett ja inimesed vahetavad iga asja jaoks eraldi riideid. Ja riideid ei olnud siis ju lihtsalt püksid, seelik ja pluus, vaid ikka täiskomplekt- sukad, korsetid, vestid, kübarad. Isegi trikood olid nagu eraldi riietusese, mitte nagu praegused napid lapid.

Ja veel ka see söökide pool- millised kirjeldused maitsvatest nelja- viiekäigulistest einetest, milline teenijaskond ja rituaalid. Peale sööki lähevad mehed suitsutuppa, naised nina puuderdama, kella viie tee, jalutuskäik naistele, jahilkäik meestele.

Ma ei õhka, et ooohhhh, tahaks ka sellist elu. Lihtsalt põnev oleks kord elus üks selline paaripäevane koosviibimine läbi teha. Kus riided on uhked ja söögid erakordsed, ajakava ning etikett täpselt paigas. Huippu põnev oleks minu arust:)

Seniks aga saan ma ka Agatha raamatutest selle doosi kätte ja mis seal ikka, lihtne elu on iks lihtsam!