Ajajuhtimine vs enesejuhtimine
Kati | 4 juuli, 2023
Ajajuhtimine ja enesejuhtimine on omavahel seotud, kuid neil on siiski erinevad fookused ja lähenemised.
Ajajuhtimine hõlmab erinevaid meetodeid ja tehnikaid aja tõhusaks planeerimiseks, organiseerimiseks ja kontrollimiseks. Selle eesmärk on saavutada suurem produktiivsus ja efektiivsus, hoides kontrolli oma ajakava üle ning täites olulisi ülesandeid õigeaegselt. Ajajuhtimine keskendub sageli konkreetsetele meetoditele.
Enesejuhtimine seevastu on laiem mõiste, mis hõlmab enda juhtimist mitte ainult ajas, vaid ka üldisemas mõttes oma elu ja eesmärkide suhtes. See hõlmab isikliku vastutuse võtmist, enesemotivatsiooni arendamist, väärtuste ja eesmärkide selgitamist ning oma elu ja aja suunamist vastavalt nendele. Enese
juhtimine hõlmab ka eneseteadlikkuse arendamist, isikliku arengu planeerimist ja suhete hoidmist ning tasakaalu loomist erinevate eluvaldkondade vahel.
Ajajuhtimine on üks osa enesejuhtimisest, keskendudes ajas toimuvale ja selle organiseerimisele, samas kui enesejuhtimine hõlmab ajajuhtimist, kuid laieneb ka isiklikule arengule, väärtuste ja eesmärkide mõistmisele ning üldisele elu suunamisele vastavalt nendele.
Tahan selle juures tuua välja ühe huvitava lähenemise, mida lugesin Stephen R. Covey raamatust “Efektiivse inimese seitse harjumust” Seal toob ta välja erinevad ajajuhtimise stiilid erinevate põlvkondade kontekstis.
- Esimesele põlvkonnale oli iseloomulik märkmete tegemine listidena ja töönimekirjade koostamine. Fookus oli hetkeliste tegevuste ärategemisel ja puudus tulevikku vaatamine. Puudus ka prioriteetide mõiste ja seos põhiväärtuste ning elueesmärkidega. Põhimõtteliselt reageeriti sellele, mis nõuab kohest tähelepanu.
- Teisele põlvkonnale oli iseloomulik tegevuste planeerimine kalendrisse ja kalendermärkmike kasutamine. Kõige olulisem oli tuleviku planeerimine ja tegevuste ettevaatamine. See võimaldas küll suuremat kontrolli oma ajakava üle ning vastutustundlikkus, kuid siiski ei pandud tegevusi pingeritta ega tajutud suuremat pilti.
- Kolmas põlvkond tõi sisse igapäevase planeerimise ja prioriteetide määratlemise tähtsuse. See tõi endaga kaasa selgema arusaamise väärtushinnangutest ja nende mõjust tegevustele. Püstitati nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi eesmärke. Siin oli oluline see, et tajuti küll suurt pilti, kuid kadus spontaansus ja suhete olulisus. Selleks pöördus kolmas põlvkond tihti esimese ja teise põlvkonna meetodite juurde, et igapäevases tegevuskavas olla paindlikum ja spontaansem.
- Neljandat põlvkonda iseloomustab ajajuhtimise kadumine ja selle asemel enesejuhtimise rõhutamine. Fookus on suhete hoidmisel ja laiendamisel ning tulemuste saavutamisel. Oluline on ootuste seadmine ja nende realiseerimine.
Mõtle, millisesse põlvkonda sina kuulud. Kuidas sina teed igapäevased märkmeid oma elu korraldamiseks?
- Kas sa omad lihtsalt nimekirja asjadest ja tegeled igapäevaselt nn tule kustutamisega?
- Kas su on kalender veebis või paberkandjana ja seal on kõik asjad kenasti kirjas, aga tegelikult puudub sul ülevaade suuremast pildist?
Nii esimese kui teise variandi puhul tuleks endalt küsida- mida ja miks ma üldsegi teen? Mis on minu suurem eesmärk, kuhu kõik väiksemad asjad paigutuvad?
- Kui kuulud kolmandasse põlvkonda, siis ole teadlik ohust, et liiga detailselt asju ette planeerides võid ennast kokku jooksutada. Sa ei pea alati detailselt teadma, kuidas oma eesmärgi poole liigud, jäta sinna spontaansust ja võimalusi. Lase suhetel ja miks mitte ka universumil sinna omapoolset täiendust lisada.
- Või kuulud neljandasse põlvkonda ehk tead, et tegelikult algab ajajuhtimine ikkagi enda juhtimisest. Kui sul on paigas mida ja miks sa teed, siis tuleb sinna juurde motivatsioon ja tegutsemine ning oluliste asjade jaoks on alati aega.
Iga põlvkonna stiilil on omad tugevused ja nõrkused ning edasijõudmiseks soovitab Covey kasutada integreeritud lähenemisviisi, mis ühendab erinevate põlvkondade parimaid tavasid. Tähtis on luua tasakaal spontaansuse ja struktuuri, lühiajaliste ja pikaajaliste eesmärkide ning suhete ja tulemuste vahel.
Kui mõelda visuaalse lihtsustamise ühele tugevusele ja eripärale ehk eesmärgipiltidele ja teekonnakaartidele, siis on need siin suurepärased abimehed. Sellised tervikvisuaalid aitavad püstitada lühiajalisi ja pikaajalisi eesmärke ning näidata nende vahelisi seoseid. Sümbolid ja pildid võivad aidata selgitada ja visualiseerida erinevaid väärtushinnanguid ning nende mõju tegevustele.
Jagan siin sulle ühe näidise, mille tegin motivatsiooni hoidmise kohta. Motivatsioon on üks olulisemaid asju nii aja- kui enesejuhtimise juures. Võid selle visuaali maha joonistada või välja printida ja oma mõtetega täita. Lisa juurde sümboleid, kujunded, värve- kõike seda, mis aitab sul emotsiooni juurde tuua.
Olen viimastel aastatel teinud mitmeid veebitöötubasid, kus keskendume visuaalsele lihtustamisele just enesearengu võtmes. Peamine tagasiside osalejatelt on olnud see, kuidas teekonnapilt aitab sihti täpsemaks seada, sügavuti oma unistuste ja eesmärkide peale mõelda. Visuaalne tervikpilt paneb läbimõtlema:
- Mida see kirja pandud asi minu jaoks tähendab ja kuidas ma tahan ennast tegelikult tunda, kui see on elluviidud?
- Milline inimene ma tahan pärast selle unistuse täitmist olla või mis olukorras ennast leida?
Need on aga juba tähendusrikkad ja olulised küsimused, mille läbi tunnetamine ja visuaalselt ülestähendamine annab tegutsemisele hoopis teise hoo.
Kui soovid saada osa minu enesearengu veebikooltusest, siis oled oodatud 10 juulil algavale “Olen iseenda kangelane” väljakutsele.