Mineviku kummitus.

Kati | 26 juuni, 2013
Jutupaun

Istun suvises aias ja rüüpan mõrkjat kohvi. Tunnen läheneva tormi ohtlikku kahinat. Vana jalgvärav lõksub tuules ja puud mühisevad ähvardavalt. Taevas kattub tumedate pilvedega ja õige pea on tulemas korralik vihmasadu. Kui tahan veel kuivalt pääseda, siis peaksin jooksma tuppa. Kuid minu jalad ei kuula sõna. Miski on mind kohale naelutanud. Mingi meenutus… Hääl, lõhn […]

Pääsemine.

Kati | 26 märts, 2008
Jutupaun

“Hei, oota mind ka,” hüüdis Maia hingeldades. Aga Kristel ei kuulnud teda enam. Tema kiired jooksusammud eemaldusid. Pimedusest paistis vaid hele seelikusaba ja kadunud ta oligi. Ennast tugevasti vastu puud surudes üritas Maia hingamist rütmi saada. Vaikses metsas tundus iga südamelöök justkui kirvelöök vastu puud. Paaniliselt silmadega peidupaika otsides avastas Maia, et tema valge kampsun […]

Kõik päevad ei ole vennad.

Kati | 25 märts, 2008
Jutupaun

Tahtsin hommikul varem ärgata, et dushi alt läbi käia. Kui silmad lahti tegin ja vilkuvat äratuskella tablood nägin sain aru, et vool oli öösel ära olnud. Loivasin kummuti juurde ja vaatasin pragunenud käekella. 09.16. Nojahh, mis seal ikka, mõtlesin, ja pugesin teki alla tagasi. Silmi sulgedes püüdsin meenutada, miks ma üldse varem tõusma pidin. Appi, […]

Nende enda maailm…

Kati | 21 jaanuar, 2008
Jutupaun

“Tulevad!” karjub aknapeal valves olev Möks. Algab suur sagimine ja asjade omale kohale panemine. Miski ei tohi näidata, et inimeste äraoleku ajal käib vilgas elu. Mõmmik hüppab trenazöörile, et vähegi nädalavahetuse õllekõhtu vähendada. Lilled kasivad lehed korda. Jürks komberdab teise tuppa ja võtab sisse oma tavapärase asendi. No vahet ei ole, niikuinii ei mäleta ta […]

Arhiiv