Duaalse kodeerimise teooria on kognitiivne teooria, mille töötas välja Allan Paivio 1971. aastal idee põhjal, et visuaalne kujutis aitab tõhusamalt õppida. See teooria teeb ettepaneku, et õppimist on võimalik kinnistada, kui toome õppematerjalidesse teksti kõrvale pildid. Tänapäeval võib tunduda isegi veider, et sellest rääkima peab või, et selline teooria oli kuidagi eraldi vaja välja töötada. Tundub justkui nii, et kõik teavad- aju mõtleb suuremas osas piltides ning seetõttu tuleb õppematerjalid luua võimalikult visuaalsed. Siiski- arvan, et Paivio teooriat on aegajalt endale hea meelde tuletada, sest endiselt leiab õpetamise või esinemise ajal slaiditelt suure hulga teksti ja vähe pilte. Siia juurde on paslik tuua ka taaskord see näide, et ehkki aju mõtleb piltides ei tähenda see, et me sõnu ei kasutaks. Duaalse kodeerimise teooria just seda ka rõhutab- informatsioon tuleb esitada nii pildi kui sõnadega. Tegelikult võib Paivio teooriat leida alusteooriana igast uuringust ja tõsisemalt võetavast populaarteaduslikust raamatust, mis vähem või rohkem info meeldejätmise ja märkmete tegemisega seotud. See on ka põhjus, miks mina selle vastu huvi tunnen.

Viimati näiteks lugesin raamatut “My pencil made me do it”, kust toon välja hästi mõnusa lühida selgituse. Autor Carrie Baughcum teeb kokkuvõtte, et Paivio teooria on ülesehitatud ideele, et meil on kaks eraldi, kuid ühendatud aju poolt- üks mõtleb sõnades ja teine piltides. Kui need koos tööle panna, siis on seostamine ja õppimine tugevam ning õpitu kinnistub paremini.

Leidsin ka ühe vägeva visualiseeringu teooria kohta Oliver Caviglioli poolt. Tuleb välja, et ta on selle teooria kohta visualiseerinud raamatu õpetajatele ja üldse leiab sealt lehelt palju põnevaid visualiseeringuid. Joonistasin leitud pildi suhteliselt täpselt ümber ning tõlkisin eesti keelde. 

Meile jääb meelde ja meenub paremini info, mida on võimalik ajus topelt kodeerida- nii verbaalses ja visuaalses süsteemis.

Seoste loomine ja meeldejätmine on tihedalt seotud info töötlusega mälu struktuurides. Paivio sõnul suudab meie aju töödelda korraga nii verbaalset teksti kui mitteverbaalseid pilte. Need kodeeringud töötavad üksteisest sõltumata, kud võivad töötada ka paralleelselt või koostöös.

Arvan, et siia juurde on hea lisada, et alati ei olegi nii lihtne see piltide- visuaalse poole sissetoomine. Pildid võivad tekitada väga lihtsalt ka kognitiivset dissonantsi, kui ei lähe kokku meie tunnetusega olemasoleva teksti visuaalse esitluse kohta. See tähendab, et peame alati mõtlema, kas lisame oma slaidi lihtsalt üleüldise pildi teema kohta või mõtleme päriselt läbi, mis on just see pilt, mis mõtet edasi annab.

Toon ühe näite. Arutleme meeskonnaga meie ühise eesmärgini “Õnnelikud inimesed” jõudmisest ja näitan seda slaidil. Mul on kaks võimalust- kas visualiseerin lihtsalt sõna “eesmärk” või konkreetse eesmärgi “õnnelikud inimesed”. Mis sa arvad, millist allolevatest piltidest ma otsustan kasutada? Millist kasutaksid sina? 🙂

 

Mina valin selle parempoolse pildi koos õnnelike inimestega, sest see kannab endas emotsiooni ja on otseselt seotud eesmärgi sisuga. Palun sul nüüd korraks mõelda ükskõik mis esitlustele ja kas oled nõus, et tegelikult leidub slaididel rohkem neid teist tüüpi, vasakpoolseid visualiseeringuid? See on ka põhjus, miks võib tunduda, et visuaalid ei kõnele meiega. Mis tähendab, et piltide lisamisel tuleb olla väga teadlik ning teha natuke suuremat eeltööd, kui lihtsalt Google otsinguga väljatulnud esimese pildi lisamine.

Kokkuvõtteks- et aidata oma õppijatel ja kuulajatel olla rohkem kaasatud ning tõhusamalt õppida ja meeldejätta, hoolitse selle eest, et sinu materjalid ja esitlused oleksid visuaalsemad. Kuid pea meeles, et:

• kasutatavad visuaalid täiendaksid verbaalset sõnumit;
• ära kasuta liiga detailseid visuaale;
• ära ole oma terminoloogias liiga abstraktne.

Sellele viimasele aitab omakorda kaasa visuaalsete piltide loomine. Selline kahesuunaline protsess. Ehk kui soovime teksti juurde lisada näitlikustavaid pilte, siis peame ka oma sõnu ja tekste paremini läbi mõtlema 🙂

 

Allikad:

• Bates, B. (2019). Learning Theories Simplified and how to apply them to teaching. SAGE Publications Ltd, UK.
• Baughcum, C. (2019). My Pencil Made Me Do It. EduGladiators LLC, U.S.A.
• Clark, J. M., & Paivio, A. (1991). Dual coding theory and education. Educational Psychology Review, 3(3), 149-170
• https://blog.innerdrive.co.uk/revision-an-introduction-to-dual-coding
• http://www.instructionaldesign.org/theories/dual-coding/
• https://www.olicav.com/diagrams