Ebatäiusliku joone maagia - Creativity Catcher
Kunagi ammu, kui inimesed olid veel tihedalt seotud loodusega, joonistasid nad igapäevaselt. Oli selleks siis jälgede joonistamine liivale või kividele, loomade kujutamine koopaseintele. Joonistamine oli loomulik osa inimkonna igapäevaelust. Nad ei peljanud eksida ega valesti joonistada, sest teadsid, et see on loomulik osa elust ning igal joonel on oma lugu ning tähendus.
Kuid ajaga hakkasid inimesed üha enam kaugenema loodusest ning lõpuks lõid nad oma kunstiteosed paberile, lõuendile ja teistele materjalidele. Joonistamine ei olnud enam igapäevane tegevus, vaid midagi, mida tegid ainult kunstnikud ja illustraatorid. Inimesed hakkasid kartma joonistada. Nad arvasid, et peavad oskama joonistada täiuslikult ning kui neil see oskus puudub, siis on parem üldse mitte joonistada. Paljud inimesed hakkasid uskuma, et joonistamine on midagi, mida saab teha ainult siis, kui sul on selleks annet. Sellest sai suur piirav uskumus, mis tõi kaasa selle, et paljud inimesed lõpetasid joonistamise juba varases eas. Aastate jooksul kadus joonistamine inimeste igapäevaelust. Nad kasutasid küll pilte ja graafikuid, kuid ei osanud neid ise luua. Nad kaotasid võime visualiseerida ja mõista maailma teisiti kui sõnade kaudu.
Kuid ühel päeval juhtus midagi imelist. Üks inimene otsustas võtta pliiatsi ja paberi ning lihtsalt joonistada. Tema joonistus polnud täiuslik, kuid see ei olnud oluline. Ta tundis end õnnelikuna ja vabana ning mõistis, et joonistamine võib olla lihtsalt rõõmu loov tegevus. See ei ole midagi, mida peaks kartma või perfektselt tegema. See inimene jagas oma joonistust sõpradega ning inspireeris neidki proovima. Peagi hakkasid inimesed üle maailma taas joonistama ja see sai loomulikuks osaks nende elust. Inimesed tundsid end taas ühenduses looduse ja oma loovusega.
Visuaalsed märkmedNüüd, kui inimesed olid taas oma joonistusoskuse leidnud, märkasid nad ka seda, kuidas see oskus nende elu paremaks muutis. Nad said aru, et joonistamine pole mitte ainult hobi või kunstiline tegevus, vaid see on ka võimas vahend eneseväljenduseks, suhtlemiseks ning enesearenguks. Inimesed hakkasid avastama joonistamise maagilist jõudu. Nad hakkasid märkama, et joonistamine võimaldab neil oma mõtteid paremini väljendada ning ise selgemalt mõista. Kui varem tundusid probleemid lahendamatud, siis nüüd suutsid inimesed neile uue vaatenurga leida ning avastada loomingulisi lahendusi. Saadi aru, et joonistamisel oli suur roll stressi ja ärevuse leevendamisel. Inimesed leidsid joonistamisest uue viisi oma emotsioonide väljendamiseks ja nendega tegelemiseks. See võimaldas rasketes olukordades end paremini kontrollida ning ka paremini mõista oma mõtteid ja tundeid. Lisaks sellele aitas joonistamine paremini suhelda. Inimesed kasutasid joonistusi, et jagada oma ideid ning selgitada keerulisi kontseptsioone lihtsamalt. See muutis koostööd ja suhtlemist palju tõhusamaks ning arusaadavamaks.
Ükskõik, kas joonistati oma mõtteid, unistusi või probleeme, inimesed said jälle olla ühenduses oma loovuse ja kujutlusvõimega. Ja kõik see sai alguse ühest lihtsast ideest – joonistada teadlikult ning julgusest tõmmata ebatäiuslikke jooni. Maagia oli sündinud ja inimestele avanes täiesti uus maailm. Maailm, kus iga joon võis olla ebatäiuslik, kuid oli sellegi poolest tähtis ja väärtuslik. Maailm, kus igaüks võis leida enda jaoks midagi erilist ja olla midagi erilist.
Kas sina oled ka osa sellest maagiast?
Kui veel ei ole, siis tule ja ma näitan sulle teed. Kliki selleks SIIN.