Viimasel ajal olen mõelnud, et teadlikku kritseldamist võiks mingis mõttes nimetada ka informatsiooni disainimiseks. Olen kohanud mitmeid graafilise lihtsustamise eestvedajaid üle maailma, kes ennast ka niimoodi nimetavad- informatsiooni disainerid või veel peenemalt- informatsiooni arhitektid. Kõlab päris uhkelt, eksole. Igapäevase praktikuna aga julgen väita, et informatsiooni disain on pigem teadliku kritseldamise üks alaliike. Miks ma nii väidan? Sest teadlik kritseldamine, pliiatsiga mõtlemine on palju suurema tähendusega ja ma julgeks isegi öelda, et eelkõige isiklik tööriist. See, mida ja kuidas ma paberile loon, ei pea olema arusaadav kellelegi teisele peale minu. Samas, informatsiooni disain on eelkõige esitluste jaoks ja seega suunatud teistele inimestele. Et näidata mingit infot visuaalsemalt on tekst disainitud loogiliseks tervikuks koos piltide ja värviga. Jah, ma võin ka iseendale info ilusti ära disainida, aga selleks ei ole alati tarvidust, kui pliiatsiga mõtlemine mind juba tegutsema paneb. Milleks siis näha vaeva tohutult tuunitud pildiga? Ja tavaliselt ei istuta üksi saalis ja ei näidata iseendale oma tehtud powerpointi, eks 🙂 Samas, kui sa teed endale eesmärgi pilti, et see seinale panna ja päriselt ka ellu viia, siis kindlasti mõjub visuaalselt apetiitsemaks loodud pilt paremini kui segane kritseldus. Aga see on juba maitseasi.

Üks osa minu tööst on informatsiooni disain ja ma armastan seda väga, sest see pakub alati nii põnevaid väljakutseid. Kuidas teha keeruline lihtsaks ja pikad tekstid lühemaks, kuidas näidata kõik visuaalselt loogilise pildina. Ja sealjuures võtta arvesse tellija soove ja vajadusi. Iga töö on omamoodi, iga klient läheneb omamoodi ja kunagi ei tea, missugune on lõpptulemus. Kui saan tellimuse visuaalse pildi loomiseks, on minu esimesed küsimused alati:

• mis eesmärki pilt kannab?
• kus ja kuidas seda kasutatakse?

Tegelikult peaks seda küsima igaüks, kes pliiatsiga mõtlema hakkab. Vahet ei ole, kas endale või teistele. Sest see annab fookuse ja hakkab määrama pildi sisu ning disaini. Ja uskuge mind- kui ma selle küsimuse tellijale esitan, saab meie vestlus hoopis teise kvaliteedi ja peaaegu pool pilti on valmis 🙂 No võibolla mitte päris, aga juba neile küsimustele vastates hakkab ka klient oma infot teises valguses nägema. Toon täna sinuni ühe visuaali, kus aitasin informatsiooni disaini kaudu selgitada portaalis E-koolikott kasutusel olevat litsentsi CC BY-SA 3.0. Selle koostöö juures oli hästi põnev inimeste valmisolek operatiivsuseks, kliendi endapoolse osa selge ja kiire lahendamine- tekstide toimetamine ja lühendamine. Sai taaskord kinnitust informatsiooni disaini kaks suurt tugevust:

1. Informatsiooni visuaalile panek aitab aru saada, mida me üldse näidata tahame. Kui sa minuga ühendust võtad, siis ei pea sul alati olema kristallselge see, mida sa tahad. Mina või pigem- informatsiooni disain aitb sul selle üles leida ja usu mind- me leiame! Sellel pildil sai esialgsest mustandist päris palju nn musta materjali maha võetud, et tuleks esile fookus ning pildi peamine eesmärk. Siin juures oli üks suur märksõna näiteks positiivsus. Jätan sinu mõistatada ja arvata, kuidas sellega toime tulime.
2. On hämmastav, kui palju infot on tegelikult võimalik visuaalselt paigutades ühele pildile panna. Näen päris tihti, kuidas teksti kardetakse. Arvatakse, et kui teha visuaal, siis see peab koosnema piltidest. Aga kuidas lugeja iseseisvalt aru saab, millest sinu pilt räägib? Siinkohal lihtsalt põgusalt mainin, et jah- üks pilt räägin rohkem kui tuhat sõna, aga ühest pildist võib ka aru saada tuhat erinevat moodi. Seega- kui sa tead, et pilt on offlines iseseisvaks vaatamiseks ja mõistmiseks, siis hoolitse selle eest, et selgus tekstide näol ka seal peal oleks. Niiet- ära karda tekste- seda mahub ühele pildile hämmastavalt palju ja visuaali valades tekib see tekstide lühendamine/ lihtsustamine iseenesest.

Kokkuvõtvalt- kutsun sind üles kasutama informatsiooni disaini, et luua keerulised tekstid visuaali kaudu lihtsamaks ning arusaadavamaks. Mida selgem ja konkreetsem info, seda kindlam on, et paneme vaataja seda mõistma ning suurema tõenäosusega selle järgi ka tegutsema. Ja kas see ei ole see, mida me oma töös ja tegemistest taotleme?

 

Pilt avaldati koos artikliga 22-mai 2020 Õpetajate Lehes. Loe artiklit  “Avatud õppematerjalide idee muudab Eesti hariduse mitmekesisemaks ja võrdsemaks.”

 

Innove on Eesti hariduse kompetentsikeskus. Personaalse hariduse edendajana töötame välja õppimist ja õpetamist toetavaid uuenduslikke lahendusi. Korraldame eksameid, teste ja uuringuid ning pakume Rajaleidja võrgustiku kaudu tasuta haridustugiteenuseid. 

E-koolikott on digitaalse õppevara portaal, mis sisaldab õppematerjale lasteaedadele, koolidele ja kutsekoolidele. E-koolikott mis võimaldab õpetajatel rikastada ainetunde kaasaegsete õppematerjalidega, õpilastel iseseisvalt erinevate õppematerjalide toel õppida ning lapsevanematel vajadusel oma lapsi ise abistada. E-koolikott arendati välja Digipöörde programmi käigus. Portaali haldavad Innove, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus HITSA ning Haridus- ja Teadusministeerium.