VÄIDE:
Kritseldamine ei ole hea õpistrateegia, sest halvendab meeldejätmist.

SELETUS:
Kui küsida täiskasvanult või näiteks 4.klassi õpilaselt, et miks sa kritseldad, siis saab sarnased vastused: keskendumiseks mingile kindlale ülesandele või igavuse peletamiseks. Seetõttu on levinud arusaam, et kritseldamine aitab asju meelde jätta. Teadlased Kanadast on tõestanud aga vastupidist. Ja siinkohal tuleb kindlasti aru saada, et kritseldamise all peetakse silmas sihitut, ilma eesmärgita sodimist/ kritseldamist/ mustrite loomist jne.

TÕESTUS:
2018 aastal (uuring avaldati 2019) uurisid Meade, Wammes ja Fernandes joonistamist, kritseldamist, struktureeritud kritseldamist ning märkmete tegemist kui vahendit paremaks õppimiseks ja info meeldejätmiseks. Nad toovad välja, et lause “ üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna” on üldlevinud väljend, kuid selle tõestamiseks on kõrvale tuua väga vähe kognitiivseid uuringuid.

Nad viisid läbi 3 erinevat katset, kus peale iga tegevust toimus test meeldejäetud informatsiooni kohta. Osales 3 testgruppi:

  1. lihtsalt kritseldajad;
  2. grupp, kus osalejad joonistasid kuuldud sõna;
  3. grupp, kus osalejad kirjutasid välja kuuldud sõna.
  • Esimeses katses lihtsalt loetleti sõnu.
    Joonistajad said parimad tulemused. Kritseldajad halvimad.
  • Teises katses pandi sõnad loo sisse, et luua päriselu situatsiooni.
    Joonistajad ja kirjutajad said parimad tulemused. Kritseldajad halvimad.
  • Kolmandas katses oli taas tegu loo jutustamisega, kuid siin asendati sihitu kritseldamine struktureeritud kritseldamise ehk ette antud kujundite varjutamisega.
    Joonistajad said taaskord parimad tulemused. Kujundite varjutajad said samad tulemused kirjutajatega.

JÄRELDUS:
On levinud arusaam, et inimesed kasutavad kritseldamist ajaviiteks või keskendumiseks mingile kindlale ülesandele. Tegelikult aga selgub, et kritseldamine halvendab meeldejätmist. Seevastu joonistamine aitab meeldejätmisele kaasa.