Tulevik kuulub loovatele, ütleb mälutreener Jim Kwik. Olen temaga nõus. OECD hariduse ja oskuste tulevik 2030 projektis on loovus toodud välja kui üks õppimise ja innovatsiooniga seotud võtmepädevusi, et 2030 aasta tööturuks valmis olla. Üha enam automatiseeritud maailmas on vaja üha rohkem innovatsiooni, loovat probleemide lahendamist ja kujutlusvõimet. Aga need on midagi, mida masinatel ei ole. Loovus on iga inimese superoskus, mida treenida. See ei ole asi iseenesest vaid tekib tegutsemise käigus ehk siis loovus on midagi mida me teeme. See on võimalik igas elu valdkonnas ning seda saab arendada. Loovus on pigem mitmete tegurite tulemus, see on protsess. Erinevad autorid käsitlevad loovust ühelt poolt erinevalt, samas jälle üpris sarnaselt. Maailmakuulus mälutreener Jim Kwik ütleb, et sa ei oma loovust, sa teed loovust. Haridusedendajad Robinson ja Aronica (2015) räägivad loovusest, kui protsessist, mille kaudu tekivad originaalsed ja väärtuslikud ideed. See sisaldab endas kujutlusvõimet ja innovatsiooni ehk võimet genereerida uusi ideid ning neid praktikasse panna. Loovas protsessis võime jõuda kuhugi, millest meil alguses aimugi ei olnud. See on dünaamiline protsess, mis hõlmab endas seoste loomist, distsipliini ületamist, metafooride ja analoogiate kasutamist (Robinson ja Aronica, 2015). Mulle endale meeldib väga ka käsitlus ajuteadlase Jaan Aru poolt, kelle sõnul on loovuse aluseks alati keskendumine ja loovus tähendab, et loome ajus uusi seoseid.

Jim Kwik pakub loovuse mõtestamiseks välja akronüümi M.A.G.I.C., mida meie tõlgetega saab nimetada mitte nii efektselt M.K.E.K.H. Sünteesin Jimi mõtteid koos iseenda tähelepanekutega.

M- MINDSET ehk mõtteviis

Pane tähele, kuidas sa mõtled ja kuidas iseendaga räägid. Paljud inimesed ütlevad, et nad ei ole loovad ja sellega kinnistavad endale sellise mõtteviisi. Alusta sellest, et kinnitad endale, et sa oskad loovalt mõelda ja tegutseda. Loovus ei ole midagi, mida sa oled. Loovus on midagi, mida sa teed. Teiseks, ole tegutsedes enda vastu leebe. Loovuse suurteks pidurdajateks on ORIGINAALSUS ja PERFEKTSIONISM ehk soov olla täiuslik ning hirm katsetada juba olemasolevate ideedega.  See on ka põhjus miks täiskasvanuna meie loovus lukku läheb- oleme enda ja oma oskuste suhtes väga kriitilised. 

A- ASK ehk küsi

Küsi uutmoodi küsimusi, et saada uutmoodi vastuseid. Küsimus on vastus. Et loovus on olemasolevast uue loomine, siis küsi endalt näiteks:

• milliseid asju kokku pannes saaks luua midagi uut, mida veel ei ole?
• kuidas töötada oma meeskonnaga, et rohkem loovust välja tuua?
• kuidas õpetada midagi täiesti uut moodi?
• kuidas ma tahan, et inimesed ennast tunneksid?

jne.

G- GOALS ehk eesmärgid

Sea endale loovaid eesmärke ja kasuta loovust, et nendeni jõuda. Millised on sinu eesmärgid, et olla loovam?

Hea eesmärk on nii loogiline ja emotsionaalne. Eesmärk algab sinu peast, liigub sinu südamesse ja siis tegudesse. Kirjuta oma loovad eesmärgid üles, sest nii muudad sa nad nähtavaks. Käsitsi kirjutama annab neile veel rohkem võimu juurde. Kui kasutad loovust, nt visioonitahvlit, siis mõjutad oma alateadvust neid eesmärke saavutama. Kui oled eesmärgi saavutanud, siis liiguta see oma tänulikkuse tahvlile. 

I- IMAGINATION ehk kujutlusvõime

Teadmine on, millestki mis on. Kujutlusvõime on millestki, mis võiks olla. Loovus on tegevusse rakendatud kujutlusvõime. Kui oled kujutlusvõime tööle saanud, siis kasuta oma teadmisi, et luua uusi vastuseid. 

C- CARE ehk hoolimine

Sinu kõige esimene loovuse tööriist on sinu aju. Hoolitse selle eest.

Üha rohkem kasutatakse ka väljendit “loov mõtlemine”, mis sisuliselt tähendabki uute lahenduste leidmisele suunatud mõtlemist. Ehk siis praktilist välundit sellele, kuidas loovam olla ja loovus enda seest välja tuua. Loov mõtlemine on oluline igas elu valdkonnas, see aitab jõuda paremate lahendusteni. Lisa Nichols toob välja hästi lihtsad praktilised sammud loovaks mõtlemiseks, mida sünteesin enda mõtetega ja seon visuaalse lihtsustamisega:

1. Loovus ei ole lineaarne, see tuleb meieni väga erinevates kohtades ja hetkedel. Loovus tahab aega. Võta aega, et lasta loovuse tekkida. Jalutuskäik rannas või metsas. Pane need juhuslikud mõtted kirja. Kogu ideid. Ja siis istu maha ning tegele saadud ideedega, hakka neist midagi looma.
2. Otsi inspiratsiooni. Vaata inimesi (look, not study), kes sind inspireerivad. Kes sind loovalt innustavad. Ja siis istu maha ja loo sellest oma panus. 
   Kui sa teed kedagi teist kuulates või oma mõtetega tegeledes visuaalseid märkmeid, siis sa mängid ideedega erinevate nurkade alt ning annad loomiseks aega. Tekita juhuslikke mõttekaarte, mängi ideedega, ühenda neid omavahel. Ja siis hakka neid süstematiseerima ning konkreetseks tegevusplaaniks looma. Tehes seda visuaalselt, näed erinevaid punkte, mida on vaja ühendada, sünteesida, läbimõelda, et jõuda tulemuseni. 
3. Alati alusta nii, et pead silmas lõppu. Visualiseeri lõpptulemust. Tee seda detailselt- tunne, näe, koge. Ja siis mõtle, et kuidas selleni jõuda, mis on need erinevad viisid.
   Siin aitab samuti kaasa visuaalse tervikpildi loomine. Kui paberil on lõpptulemus kirjas, siis on palju lihtsam kaardistada ka hetkeolukord ning olulised sammud soovitud tulemuseni. 

 

Kasutatud allikad:

1. Kwik, J. 5 Keys to Limitless Creativity.
   https://jimkwik.com/kwik-brain-233-5-keys-to-limitless-creativity/
2. Nichols, L. 3 Ways to Spark Creative Thinking.
   https://www.youtube.com/watch?v=_whQ1X1xxWU
3. OECD (2018). The Future of Education and Skills. Education 2030.
   http://www.oecd.org/education/2030/E2030%20Position%20Paper%20(05.04.2018).pdf
4. Robinson, K., Aronica, L. (2015) Creative Schools UK
5. Ärm, T.(2017). Ajuteadlase Jaan Aru üheksa reeglit, kuidas aju võimekust tõsta. Postimees, 13.12.
   https://tervis.postimees.ee/4341451/ajuteadlase-jaan-aru-uheksa-reeglit-kuidas-aju-voimekust-tosta