Inimesed on joonistanud aegade algusest. Meie esivanemad kasutasid koopamaalinguid üksteisele sõnumite edastamiseks ja koostöö tegemiseks. Samuti joonistasid nad hetkede ja mälestuste salvestamiseks. Joonistamisel on mitu erinevat põhjust, oleneb sellest, mis on tema eesmärk ja väljund:

• Joonistamine kui teadlik kunst, mille eesmärk on luua kaunis või täendusrikas kunstiteos. Tavaliselt seostatakse seda joonistusoskusega.
• Joonistamine, kui kritseldamine. See on üldiselt spontaanne ja sihitu kujundite, mustrite ja piltide kritseldamine kuulamise või rääkimise ajal. Tavaliselt ütlevad inimesed ise (ja näitavad ka uuringud), et sellist kritseldamist kasutatakse igavuse peletamiseks või keskendumiseks. Samas, ei ole see väga hea õpistrateegia, sest võib viia unistamiseni, mis ei lase olulisele keskenduda.
• Joonistamine kui mõtlemise tööriist, mille eesmärk on panna oma mõtted paberile selguse loomiseks. See on teadlik tehnika selleks, et oma mõtteid näha. Seda omakorda kasutatakse mitmel põhjusel:
  • et meie lühimälu ei oleks liialt koormatud- toome asjad peast paberile;
  • et luua selgust, sest rääkimisest ei piisa ja meil on vaja näha, millest jutt. Tavaliselt tähendab see skeemi loomist, sest läbi seoste tekib arusaam;
  • et päriselt oma mõtteid ja unistusi näha, luua plaan ning tegutseda;
  • õpistrateegiana, sest toob sisse erinevate meelte koostöö ning võimaldab näha ja luua seoseid. Õppimine on seoste loomine.

Joonistamine mõtlemise tööriistana on äraõpitav tehnika kõigile ja ei ole kuidagi seotud meie joonistusoskusega.

Seda tehnikat nimetatakse ka visuaalseks lihtsustamiseks, mis tähendab märksõnade, kujundite ja sümbolite kasutamist selleks, et lihtsustada kirjutatava teksti mahtu, samas luua sügavamat tähendust ja teha tõhusamat koostööd.

Mõtete ülestähendamiseks on inimesed ikka kasutanud märkmikke. Mina unistasin juba mitu aastat sellest, et luua päris oma märkmik, mis toetaks inimeste joonistamist mõtlemise tööriistana. Eelmise aasta novembris sai see unistus teoks 🙂 Tegemist on täpimärkmikuga, kus täpid on teadlikult natuke suuremate vahedega, et inimesel ei tekiks kiusatust lihtsalt vasakult paremale ja ülevalt alla oma mõtteid kirjandistiilis kirjutada. Loomulikult võib märkmikku kasutada nii nimekirjade koostamiseks, märksõnade ülestähendamiseks, kunstilises mõttes joonistamiseks kui ka lihtsalt kritseldamiseks. Märkmikku peamine eesmärk on panna sind mõtlema sellele, kuidas oma mõtteid teadlikult kirja panna nii, et nendest sünniks ka tegutsemine. Soovin suunata märkmiku kasutajat mõtlema nii oma märkmete tegemise stiilile kui ka sellele, miks ta üldse asju kirja paneb.

Märkmiku teeb omapäraseks ja kasulikuks lühike tutvust märkmete tegemise olulisuse kohta ning nipid visuaalse lihtsustamise kasutamiseks. Lisaks on märkmik kahe erineva pealkirjaga- positiivse sõnumiga, mis toetab sinu enesekindlust. 

Uuri märkmiku kohta lähemalt ja osta siit.

Lisaks tõhusamale mõtlemisele ja tegutsemisele, toetab teadlik kritseldamine ka meie enesejuhtimise oskusi ning vaimset tervist. Ma ei hakka sellest blogis eraldi kirjutama, sest käisin sellest rääkimas Ajakirja Eesti Naine podcast’is „Vaimse tervise heaks“, kus minuga vestles psühholoog Rita Rätsepp

Teemaks oli kritseldamine – kuidas mõtlemine, kuulamine ja rääkimine koos pliiatsiga aitab enda sees asjades selgust saada.

Lisaks enesejuhtimise ja vaimse tervise teemale jagan seal natuke endast, kritseldamise vajalikkusest nii laste kui täiskasvanute jaoks ning sellest, et me peaks oskama ja julgema oma mõtteid ka välja joonistada, sest kirjutamine alati ei aita…. Lisaks tutvustan lõpus ka oma vahvat märkmikku 🙂

Kuula meie vestlust Ritaga siit ja anna kommentaarides märku oma mõtete kohta, mis sul tekivad. Oodatud on ka teemakohased küsimused 🙂

Soovin sulle julgust kritsedada ja joonistada ning osta endale selleks üks hea abiline- märkmik, mis seda toetab ja õpetab.

Allikad:

Aquino, V. F. B. (2013). The effects of doodling on the academic and artistic learning of K-12 students (Doctoral dissertation, The University of the Arts).