Teadliku kritseldamise ja märkmete tegemisega seoses küsitakse sageli, et kas Mind Map ehk mõttekaart kuulub ka selle tehnika alla. Selgub, et väga tihti on mõttekaart just see ideede ja mõtete visualiseerimise ning skeemide tegemise viis, mida inimesed teavad ja kasutavad. Kuid siin on tavaliselt paras segadust. Tuleb välja, et mõttekaardiks peetakse igasugust ajurünnakul tekkivat ideede üles tähendust, diagrammi loomist. Paljud inimesed ei tea tegelikult mõttekaardi sügavamat olemust just sellisena, nagu looja Tony Buzan seda defineerib, kirjeldab ja kasutama õpetab. Sellest ei ole muidugi midagi halba, sest igasugune mõtete kirjapanek on parem, kui seda üldse mitte teha. Ning vahet ei ole, millise joonise või diagrammi abil me selgusele jõuame.

Just see väike segadus või teadmatus on pannud mind Mind Map’i natuke sügavamalt uurima, et nii enda kui teiste jaoks selgust luua. Jagan siin olulisemad punktid Tony Buzani loodud mõttekaardi kohta ja toon visuaalil välja erinevused tavaliselt kasutusel olevatest diagrammidest, mida Buzan ise välja toob. Blogi sissekande tegemiseks andis tõuke just läbi loetud Tony Buzani üks uuemaid raamatuid “Mind Map Mastery”, mille kohta hiljaaegu avastasin, et müügile on tulnud ka eestikeelne tõlge. Kui sul on huvi teha teadlikke märkmeid ja kasutada selleks just nimelt mõttekaarti, siis soovitan raamatu läbi sirvida.

Alustuseks teen selgeks ka mõned mõisted, mida kasutan. Tony Buzani Mind Map’i kohta leidub eestikeeles erinevaid tõlkeid- mõttekaart, ideekaart, mõistekaart jne. Mina eelistan kasutada sõna mõttekaart ning toon aeg ajalt sisse ka originaali ehk sõna Mind Map.

Juba sajandeid on kasutatud info edastamiseks ja teadmiste meeldejätmiseks pilte ning erinevaid süsteeme, sealhulgas pildikeskset radiaalset tehnikat.
Inglasest psühholoog Tony Buzan otsis parimat viisi märkmete tegemiseks, kui oli avastanud, et lineaarsed märkmed ei toimi. Uurinud täpsemalt aju struktuuri, pani ta alguse radiaalsele mõttekaardile ehk Mind Mapile, mis imiteerib meie aju. Buzan lõi selle esialgu mnemoonikana, kuid saanud idee oma vennalt, hakkas ta mõttekaarti defineerima ka kui ideede väljatöötamise diagrammi. On üteldud, et MindMap on ajule justkui Šveitsi armeenuga.

Et mõttekaardist kasu saada, peab mõistma, kuidas meie aju mõtleb ja asju mäletab. Aju mõtleb radiaalselt, keskest ideest lähtuvalt. Buzan ütleb, et tema idee on inspireeritud Alfred Korzybski üldisest semantikast. Selle teooria sisuks on, et teadmiste võimalusi piiravad inimese närvisüsteemi ja keele struktuuri iseärasused. Inimesed ei suuda reaalsuse nähtusi otseselt tajuda. Nad suhtlevad maailma abstraktsioonidega.
Buzan toob mõttekaardi juures mängu ka laialdaselt levinud oletuse ajupoolkerade kohta, et parem ajupoolkera mõtleb sümbolites, seostades ja ideedest lähtuvalt ning vasak ajupoolkera realistlikult, matemaatiliselt, faktidest lähtuvalt. Aju ei ole lineaarseks mõtlemiseks. Sõnad stimuleerivad vasakut ajupoolkera. Võta aega ja joonista need sümboliteks. Nii sõnad kui pildid on mõttekaardi peamised osad, mis stimuleerivad mõlemat ajupoolkera. Aju töötab läbi meelte. luues seoseid piltide, värvi, võtmesõnade ja ideede vahel. Meile meeldivad ilusad asjad ja seetõttu on oluline, et ka mõttekaart oleks atraktiivne.

Kõigest sellest tulenevalt on ta töötanud välja 10 reeglit Mind Map’i loomiseks, mis eristavad seda teistest mõtlemiseks kasutatavatest diagrammidest. Leiad need reeglid ja ka teised diagrammid lõpus toodud visuaalilt.

Mõttekaart on diagramm, mida kasutatakse info ja ideede visuaalseks korraldamiseks. Mõttekaart on hierarhiline ja näitab suhteid terviku tükkide vahel. Buzan väidab, et kui tavaliselt sunnitakse lugejaid infot vaatama vasakult paremale ja ülalt alla, kipuvad lugejad tegelikult kogu lehte nn skännima mittelineaarselt. Tavaliselt luuakse mõttekaart ühe kontseptsiooni ümber, mis on joonistatud tühja lehe keskele. Olulisemad ideed on ühendatud otse keskse kontseptsiooniga ja nendest peamistest ideedest hargnevad ka muud ideed.

Mitmekordne mälu maailmameister Dominic O’Brien, kes on suur Mind Mappingu austaja ja kasutaja ütleb, et see on parim viis, kuidas saada üle asjade edasilükkamisest. Kui küsid endalt: “ Kust alustada? ”, siis tee mõttkaart ja saad selgust. O’Brien teeb esimese asjana mõttekaardi, kui on vaja:

• kirjutada uus raamat või artikkel;
• organiseerida seminari või esinemist ettevalmistada;
• valmistada ette olulist kohtumist;
• panna kokku uue kliendi taust;
• mõista mingit keerulist teemat;
• kolida või valmistada ette reisiplaani;
• prioritiseerida tegevusi.

Tihti aetakse mõttekaart segi teiste sarnaste diagrammidega.
Peab tunnistama, et nii mõnelgi neist on silmnähtav sarnasus ja võiks küsida, et miks siis need ei ole mõttekaardid? Jah, need võivad olla mõttekaardid, aga need ei ole Mind Map’id selles tähenduses nagu Tony Buzan selle välja töötas. Tema enda sõnul erinevad need mõttekaardist, sest neil kõigil puudub vähemalt üks kümnest seadusest, mis mõttekaardi puhul kehtivad. Nagu eespool lubatud, siis lõpetuseks toon visuaalina välja need seadused. Lisasin sinna ümber ka erinevad diagrammid, mida peamiselt Mindmap’iks peetakse ning erinevat värvi katkendlike joontega toon esile nende erinevuse mõttekaardist nii, nagu toob Buzan välja oma raamatus “Mind Map Mastery”.

Allikad:

• Buzan,T. (2007). “Buzan’s Study Skills. Mind Maps, Memory Techniques, Speed Reading.” BBC Active, England.
• Buzan,T. (2018). “Mind Map Mastery” Watkins Media Limited, UK
• https://mindmapmaker.org/history-of-mind-maps.html
• https://www.mindmapping.com/theory-behind-mind-maps.php
• https://en.wikipedia.org/wiki/Mind_map