Sõna mnemoonika jõudis tõsisemalt minu teele umbes aasta tagasi, kui koolitusel küsiti, kas visuaalne lihtsustamine on mnemoonika. Uskumatu, et ma varem ei olnud ise sellele mõelnud. Olin teadlik mnemotehnilistest võtetest ja nii mõndagi neist kasutanud, kuid mitte kunagi neisse süvenenud. Ma arvan, et visuaalne lihtsustamine, teadlik kritseldamine on mnemoonika, kuid ta on oma olemuselt sarnane mõttekaardiga st, et ta võib olla mnemoonika, aga võib olla ka väga hea ideede välja töötamiseks ja strateegiliseks planeerimiseks. 

Vikipeedia ütleb, et  Mnemoonika ehk mälutehnika, mälukunst või mnemotehnika on reeglid või võtted teadmiste meelespidamise või meenutamise hõlbustamiseks. Mnemovõtete abil teisendatakse raskemini meelde jääv info kujule, mis on kergemini meeldejäetav. Mnemoonilised süsteemid on erilised tehnikad või strateegiad, mille abil teadlikult oma mälusooritust parandada. Need aitavad kasutada juba pikaajalises mälus olevat infot meeldejätmise lihtsustamiseks.

Mnemoonika sõna tuleneb vanakreeka sõnast mnemonikos, mis tähendab „mälu” ja sõna juur pärineb mütoloogias Kreeka mälujumalanna Mnemosyne käest. Antiikkreeklased ja -roomlased tegid vahet kaht liiki mälul: loomulikul ehk kaasasündinud ja automaatsel mälul ning tehislikul ehk treenitaval mälul. Mälu saab arendada mnemotehnikaid õppides ja rakendades. Näiteks Kreeka (ja hiljem ka Rooma) mnemoonika algses süsteemis kasutati nn teekonna või Memory palace tehnikat, mis tähendab, et kohti või esemeid (ehitisi või mööblit) seoti meeldejäetava infoga.

Ja ehkki see kõik tuleb väga ammusest ajast, ei saa jätta tähelepanuta, et selle tehnika teaduslik alus põhineb neuroteadusel ja selle mõjul õppimisele. Me ei saa mälu mahtu treenimisega märgatavalt muuta ega arendada. Kuid teadlased on leidnud, et mida rohkem on võimalik luua ajus ühendusi ja seoseid uue ja olemasoleva teabe vahel, seda paremini suudame seda hiljem meelde tuletada.  See tähendab, et uus info on vaja siduda mõnda laiemasse juba olemasolevasse teadmisskeemi.  Lisaks on meie lühimälu piiratud ning mnemoonikad aitavad meil infot nn pakkida, et seda lihtsamini pikaajalisse mällu üle viia. Illustreerivalt üteldes võtavad need tehnikad meie mälust tähti, sõnu, nimesid või isegi pilte ja kasutavad neid seoste loomiseks uute faktide ja ideedega. Aastate jooksul on väljatöötatud suur ja tõesti suur hulk mnemoonikaid. Aga märksa tähtsam, kui üksikvõtete teadmine, on nende olemuse mõistmine- meeldejäetava info lülitatakse laiemasse konteksti (skeemidesse), millest meil on juba kindel ettekujutus. Populaarsed mnemotehnikad hõlmavad riime, luuletusi, akronüüme, laule, žeste ning pilte. Peamiselt kasutatakse mnemovõtteid võtmesõnade, nimede ja nägude, numbrijadade ja võõrkeelte õppimiseks. 

Toon näiteks paar populaarsemat tehnikat.

1. Juba eespool mainisin Kreekas kasutatavat teekonna- või paigutusmeetodit, mida nimetetake ka Memory palace . Seda kasutatakse pikkade loetelude meeldejätmiseks. Üks hästi lihtne näide ja imehea mäluharjutus igapäevaellu- ära kasuta poeostu nimekirja, vaid mõtle kodus läbi ja jäta ostetavad asjad meelde nende asukoha järgi poes.  
2. Tugisõnade meetod, mis on paigutusmeetodiga üsna sarnane. Siin kasutatakse tavaliselt järjestikuste arvsõnadega riimuivaid fraase, milles leiduvate tugisõnadega seostatakse meeldejäetav info. Näiteks kasutad loetelu esiteks, teiseks, kolmandaks jne
3. Võtmesõnameetod võeti kõigepealt kasutusele võõrkeelsete sõnade meeldejätmiseks. Selle tehnika peamine mõte on kahe sõna või ka sündmuse omavahelise assotsiatiivse seose esiletõstmisne ja meeldejätmine. Võtmesõnameetod töötabki kõige paremini, kui kasutatav võtmesõna on hõlpsasti visualiseeritav ja ka kõlaliselt sarnane õpitava sõnaga. Minul tulevad sellega meelde rasked õpingud vene keeles, kus isa õpetas keerulisi venekeelseid sõnu seostama eestikeelsete sõnadega. 

Kuna mälul on nii oluline osa hariduses, peaksime mnemotehnilisi võtteid õpetamise ja õppimise juures rohkem kasutama. Arvan, et liiga vara ehk algklassides ei ole neid vaja lastele õpetada teadlikult kui mingit süsteemi. Pigem saab õpetaja võtta ise kasutusele mõned tehnikad, mida õpetamise jooksul rakendab. Näiteks nagu tegi minu isa meile vene keelt õpetades. Ega ta siis ütelnud, et näed- see on selline tehnika. Kuid teatud vanuses jagasin selle ise ära, et saan seda tehnikat kasutada ka inglise keele õppimiseks või kuskil mujal.

Mnemoonikaid uurides leidsin enda üllatuseks, et ka piktogrammid saavad sinna alla kuuluda. Olen ju ise suur piktogrammide kasutaja ja lausa ühe raamatu välja andnud, kus Eesti filmid piktogrammidena äraarvatavad. Mnemooniline laud  (piktogramm) on diagramm, jooniste, sümbolite ja tähistuste seeria, milles kajastub kindel teave. Ümberjutustamine graafilise- pildilise diagrammi abil aktiveerib mitte ainult lapse kuulmise, vaid ka visuaalset tähelepanu. See lisab teksti reprodutseerimisele emotsionaalsust ja õpetab last oma infot teadlikult järjestama ning ülesehitama.

Mnemoonilisi diagramme saab kasutada ka sõnavara suurendamiseks, kui õpetada lapsele ümber piltide korrektselt luuletuste või tekstide kirjutamist.

Kuidas piktogrammi joonistada?

1. See peab peegeldama aluseks võetud teksti järjestust ehk täpselt üksteisele järgnevaid sündmusi.
2. Kõik pildid, kujundid ja sümbolid, mida kasutatakse, peavad olema kergesti äratuntavad.
3. Ära püüdle täiuslikkust ning detailsust. Piktogramm võib olla skemaatiline, saab kasutada ka geomeetrilisi kujundeid ja nn koodsümboleid. Nt on jänes ring ja konn kolmnurk. 

Minu sissekannet illlustreerivad pildid olen joonistanud piktogrammidena mõne Eesti sündmuse, laulu, luuletuse, traditsiooni või inimeste kohta. Kas tunned ära, millega või kellega on tegu?

Nagu näha, siis on üks võimalikke mnemoonikaid ka joonistamine. Kuna plaanin selle kohta töötada läbi lausa ühe doktoritöö Kanadast, siis jagan selle tulemusi teiega lähinädalatel. Lisaks kirjutan siis ka natuke pikemalt teadlikust kritseldamisest kui mnemoonikast.

 

Allikad:

• https://et.wikipedia.org/wiki/Mnemoonika
• https://medium.com/age-of-awareness/the-art-of-good-mnemonics-ca66489b86fe
• https://medium.com/@ImageThink/how-visual-mnemonic-devices-help-long-term-memory-and-communication-imagethink-fb48ee021e39
• Krull, E. (2000/01). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu: TÜ kirjastus.

 

Oluline märkus: blogi sissekannetega ei taotle ma põhjapanevat teaduse tegemist. Pigem on see koht, kus nn kõva häälega mõelda ja huvitavaid teooriaid endale südamelähedase teema valguses vaadelda. Mõnikord võivad mu ideed olla täiesti katteta ja seda ägedam see on, sest annab võimaluse luua tulevikus uued suunad ja uuringud, et oma väiteid kinnitada või ümber lükata.