Eelmise aasta novembrikuu lõpus nägin instagramis, et minu üks lemmikuid Eesti taskuhäälinguid “Õpime koos” on avatud regulaarsele toetusele Patreon platvormi kaudu. Ma ei ole sealt kaudu varem midagi toetanud, aga seekord tundsin nii tugevat tunnet, et nüüd on esimene kord. Ilma pikemalt mõtlemata sai minust “Õpime koos” podcasti püsitoetaja. Seda tehes ei olnud mul mitte mingeid muid mõtteid kui siiras heategu. Seda suurem oli minu üllatus ning rõõm, kui paar päeva hiljem sain saatejuhtidelt tänukirja. Selgus, et olin nende kõige esimene patreonist ehk püsitoetaja ja nemad soovivad mind seetõttu ka saatesse kutsuda.

Ma hüppasin rõõmust lakke. Päriselt ka 🙂 Sest pean tunnistama, et olles juba mitu aastat selle saate, hariduse ning hariduse edendamise suur fänn, siis olin ikka mõelnud, et ohh, tahaks ka nende saatesse rääkima. Miks nad mind ei kutsu? Kuidas nad mind ei märka? 😀 Ja nüüd siis, kui tegin täiesti isetu ja ilma igasuguste ootusteta zesti, pakkus universum oma toetust. Seekord olid mu universumiks Karin ja Signe, taskuhäälingu saatejuhid, kes omakorda olid üllatunud sellest, mida mina teen ja kuidas haridusse panustan. Win-win!

( Järgmisena toetan siis Marie Forleo tegemisi, sest tema saatesse võiks ka minna…. 😀 )

Selle aasta veebruaris oligi mul suur rõõm ja au jagada oma mõtteid haridusteemalises taskuhäälingus “Õpime koos”. Olen oma elus andnud paar tele- ja raadiointervjuud, aga podcastis ehk meiekeeli taskuhäälingus ei olnud veel käinud. Arvan, et see kogemus oli seekord natuke omapärane, sest kui tavaliselt on podcast puhtalt kuulamiseks, siis see oli koos pildiga ehk nagu video podcast.

“Õpime koos” on haridusteemaline taskuhääling, kus hariduselu praktikud ja visionäärid jagavad kuulajatele oma teadmisi, kogemusi ja ideid, eesmärgiga pakkuda lihtsat ja mugavat võimalust õppimiseks ja inspiratsiooni saamiseks.​ Taskuhäälingut juhivad õpetajad Karin Tõevere ja Signe Varendi.

Kui sa soovid teada, millest me rääkisime, siis kliki siia. Ma ei hakka meie vestlust siin lahti kirjutama või analüüsima, pigem tahan rääkida nn kaadrivälistest mõtetest ja tunnetest. Aga olgu ära mainitud, et meil jagus juttu lausa kahe episoodi jaoks (ma arvan, et oleks võinud tulla ka kolm või neli 😀 ). Juttu tuli nii minu suurest kirest ja missioonist- visuaalsest lihtsustamisest kui ka elust Hispaanias, õpingutest spordikoolis ning loomulikult haridusinnovatsioonist. Ja loomulikult jagan seal ka magusa-mõnusa sooduskoodi oma e-kursusel. Kui tahad sellest osa saada, siis kuula mu esimest episoodi ja pane tähele 😉

Kõige vägevam elamus ja VAU moment taskuhäälingus rääkimise kogemuse juures oli kohtumine Karini ja Signega, kahe nii inspireeriva ja vägeva naisega, kes on selle podcasti süda ja hing. Juba enne meie vestluse salvestust panid nad mind tundma nii erilise ja oodatuna. Lisaks meeldis mulle väga nende siirus ja lihtsus ehk siis tekkis nii kodune ja soe tunne. Ei olnud mingit krampi rääkimisel või hirmu, et äkki ütlen midagi valesti. Lisaks on mul meeletult hea meel, et minu esimene kogemus taskuhäälingus osalemises tuli just “Õpime koos” podcastiga, sest see on minu kõige lemmikum taskuhääling üldse. Kui veel kontaktkoolitusi sai teha ja risti-põiki läbi Eesti pikki autosõite ette võtta, siis kuulasin väga tihti just Signet ja Karinit. On kaks suurt põhjust, miks mulle nende vestlused meeldivad ja nüüd ise saatekülalise rollis olnuna said need kaks põhjust veel tugevama kinnituse:

1. Karin ja Signe oskavad hoida fookust. Tavaliselt on igal podcastil mingi eesmärk, mingi suur teema või põhjus, miks see vestlustenurk on ellu kutsutud. Erinevaid taskuhäälinguid kuulates aga taban ennast mõttelt, et oot, miks nad nüüd sellest või tollest asjast räägivad, kui see ei ole üldse selle podcasti eesmärk. Ja kui meie väikeses Eestis mitmed inimesed on käinud väga mitmes erinevad podcastis, siis tulevadki suured mõttekordused, sest räägitakse ühest ja samast asjast. Kui aga saatejuht oskab hoida oma podcasti fookust, siis võib ühe ja sama inimese kohta saada teada kasvõi sada erinevat nurka, jagades oma mõtteid sajas erineva fookusega taskuhäälingus.
2. Karin ja Signe lasevad oma külalisel rääkida. Päriselt ka. Ja siinkohal ei räägi ma niivõrd saatekülalise enda vaatevinklist, vaid kuulaja omast. Mind nii häirib podcaste kuulates, kui saatejuhid teevad sellest ikkagi iseenda show. Loomulikult mängivad saatejuhid suurt rolli ja iga uue saate kaudu õpime ka neid järjest rohkem tundma, aga on nii mõnus kuulata saatekülalisi ilma, et keegi pidevalt vahele segab.

Aitäh teile, Karin ja Signe, et olete, teete ja kutsusite mind mõtteid jagama. Mul on tunne, nagu tunneksin teid juba ammu ja olen kindel, et meie teed ristuvad veel. Kindlasti kuulan teie saateid ka edaspidi ja joonistan mõtted üles 🙂

 

PS!!!! Kui sinagi saad “Õpime koos” taskuhäälingust uusi mõtteid ja inspiratsiooni, siis anna neile hoogu juurde. Telli “Õpime koos” kanal ning laigi, jaga ja kommenteeri nende postitusi Instagramis ja Facebookis. Prindi välja plakat ja riputa see oma kooli infotahvlile – nii aitad Karini ja Signe saadetel veel enamate kuulajateni jõuda.

Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” toetada, siis tänatakse sind ühekordse annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014. Kui sul on võimalus hakata “Õpime koos” püsitoetajaks (nagu mina :)), siis toeta neid Patreonis.