24. veebruarist alates olen pidanud blogi, kirjutades lihtsalt ja lühidalt teemadest, mis ühelt või teiselt poolt seotud teadliku kritseldamisega. Andsin endale lubaduse teha postitus igal teisipäeval ja reedel. Märkamatult on möödas 14 nädalat ja tänane postitus on järjekorranumbriga 30 (jah, paar postitust on tulnud ka plaaniväliselt). Endalegi tunnustava üllatusena olen suutnud olla järjepidev.

Esmane ülesanne- harjutada kohusetunnet, keskendumist ja kirjutamist, on saanud teoks. Otsus- võtta iga nädal, ka kiirel ajal hetked, kus tegelen endale südame lähedase teemaga- on maandunud viljakal pinnasel 🙂

Mõte blogi pidada tuli tegelikult Tartu Ülikooli magistriõpingute ajal, Nüüdisaegse õpikäsituse aine kodutöö raames. Minu esialgne idee oli natuke teine- pidada reflekteerivat bogi, mis aitab oma õppimist, uurimist ja loetud materjale jagada. Sealjuures keskendudes just uue avastamisele ja loomisele, reflekteerimisele ning sellest õppimisele ja omakorda uute teadmiste loomisele. Lisaks nägin, et blogi pidamine motiveerib mind selles kõiges olema järjepidev. Blogi loomist kandis suur soov teha oma magistritööd nii, et see looks haridusse väärtust ja oleks laiema perspektiiviga, aga kindlasti jätkata blogiga ka peale õpinguid.
Mingi hetk jõudsin arusaamisele, et reflekteeriv blogi on väga isiklik asi ja arvan, et see võiks pigem jääda kulisside taha. Seetõttu on minu avalik veebipäevik natuke üldisem ning suunab sind ise avastama ning loetu üle mõtisklema.
Aga et õppimise juures on refleksioon, teadmiste konstrueerimine ja motivatsioon väga olulised märksõnad, siis uurime põgusalt:

“Kuidas isikliku blogi pidamine neile kaasa aitab?”

Tamm, A. toob nüüdisaegse õpikäsituse põhiprintsiipides välja vajaduse arendada õppijates suutlikkust oma õpiprotsessi analüüsida ja oma edusamme märgata ning suutlikkust end motiveerida ka siis, kui õppimine tundub raske. Lisaks toob ta välja, et nüüdisaegne õpikäsitus tugineb konstruktivistlikule lähenemisele, mille järgi tähendab õppimine õppija kognitiivset aktiivsust – õppija tegeleb aktiivselt teadmiste konstrueerimisega. Õppimisel on oluline aktiveerida eelnevad teadmised ning siduda need uutega. Vastasel juhul jääb õpitu inertseks – õppija ei oska uut oskust või teadmist rakendada teistsugustes kontekstides.

Burns ja Sinfield ( 2016) väidavad, et ilma refleksioonita ei toimu õppimist. Reflekteeri ja muuda oma õppimine teadlikkuks. See on kontroll selle kohta, mida sa oled õppinud. Õppimine ei ole juhuslik. Me peame võtma ise kontrolli oma õppimise üle läbi eesmärkide seadmise, aktiivse tegutsemise ja refleksiooni. Nende soovitusel võtan kasutusele refleksiooni päeviku, mis saab olema avaliku blogi kujul. Burns ja Sinfield ( 2016) soovitavad, et teistele oma tegemistest ja mõtetest kirjutamine on parim viis õppimiseks ja oma protsessi jälgimiseks. Pidev ülevaade sellest, miks ja milleks sa õpid annab kontrolli oma edusammudest. See on väga oluline ning võimaldab luua uusi ülesandeid.

Ka Cottrell ( 2013) toob välja refleksiooni olulisuse. Ta väidab, et me lõikame kasu sellest, kui suudame ise läbi analüüsi ja refleksiooni töötada välja uusi lahendusi. Et me peaksime olema autonoomsed õppijad, kes vastutavad ise oma õppimise eest ja ei sõltu teiste hinnangutest ning vaadetest. Sarnaselt eeltoodutega, soovitab ta töötada välja kindla harjumuse refleksiooniks.
Tema poolt toodud näited, mida järjepidevalt reflekteerida:

• motivatsiooni muutus;
• suhtumise ja ideede muutus;
• õppimise strateegiate asjakohasus;
• milliseid oskuseid on vaja erinevate ülesannete tegemiseks;
• mis takistab sind õppimast;
• puudujäägid oma teadmistes ja oskustes.

Läbi reflekteeriva blogi loomise peab tegema enda jaoks väga selgeks ka oma eesmärgid ja blogi täitmise põhimõtted. Need omakorda, koos lubadusega regulaarseteks sissekanneteks, aitavad hoida motivatsiooni oma teemaga regulaarselt ja pidevalt tegeleda, seda arendada. Cottrell ( 2013) väidab, et motivatsioon tase mõjutab meie edu. Ja ei ole vahet, kui pühendunud me eesmärgi saavutamisele või oma õpingutele oleme, on ikka aegu, kui motivatsioon langeb.
Tema sõnul mõjutavad meie motivatsiooni:

• eesmärgi selgus;
• õige asja ajamine/ õppimine/ uurimine;
• igavate teemadega hakkama saamine;
• tulemuse suhtes enesekindel olemine;
• hea ajakasutus.

Et kostitada sind traditsiooniliselt ka ühe visuaaliga, siis jagan siia tookord koolitööna valminud visuaali, mis annab hea ülevaate sellest, kuidas reflekteeriva blogi tarvis mõelda läbi olulised küsimused koos tegutsemispõhimõtetega 🙂

 

Kasutatud allikad:

1. Cottrell, S., ( 2013) Palgrave Study Skills, The Study Skills Handbook, , 4th edition, UK
2. Tamm, A.(2018). Nüüdisaegse õpikäsituse e- kursus. Tartu Ülikool. Külastatud 02.01.2018 aadressil https://sisu.ut.ee/opikasitus
3. Tom Burns and Sandra Sinfield, Sage Study Skills, Essential Study Skills, The Complete Guide to Success at University 4th Edition, 2016, London

 

Oluline märkus: blogi sissekannetega ei taotle ma põhjapanevat teaduse tegemist. Pigem on see koht, kus nn kõva häälega mõelda ja huvitavaid teooriaid endale südamelähedase teema valguses vaadelda. Mõnikord võivad mu ideed olla täiesti katteta ja seda ägedam see on, sest annab võimaluse luua tulevikus uued suunad ja uuringud, et oma väiteid kinnitada või ümber lükata.