Tüdruk joonistab kunstitunnis.
Õpetaja küsib: “Mida sa joonistad?”
Tüdruk vastab: “Ma joonistan jumalat.”
Õpetaja ütleb: “Aga keegi ei tea, milline jumal välja näeb.”
Tüdruk vastab: “Kohe saavad teada.” 

 

Tänase postituse aluseks on üpris ahjusoe uuring Venemaalt, mis viidi läbi 2020 aastal, et uurida, mida arvavad kooliõpilased märkmete visandamisest. Uuring annab kinnitust sellele, mis suunas olen liikumas. Visuaalne lihtsustamine sh märkmete visandamine peavad saama nii loomulikuks protsessiks hariduses, et kõigil, kes soovivad ennast visuaalsemalt väljendada, oleks vajalikud tehnikad olemas. Nii, nagu me kasutame matemaatilist keelt, peaks olema ka visuaalne keel osa õppimisest ning õpetamisest.

Teen uuringust väikese kokkuvõtte ja toon sisse ka paar enda kommentaari.

Uurijad võtsid aluseks teadmised, et väga paljud kognitiivsete teooriate ja multimeedia õpingute raames tehtud uuringud on näidanud, et kombinatsioon verbaalsete ja mitteverbaalsete elementidega teeb tekstist arusaamise ja meeldejätmise lihtsamaks.

Kõigepealt esitati hüpotees: õpilased kasutavad märkmete visandamist informatsiooni kokkuvõtmiseks, summeerimiseks. Küsitlusele vastas 139 14-17 aastast koolilast.

Tulemused:

• 68 õpilast kasutavad märkmete visandamist regulaarselt ja 48 õpilast mõnikord. Ehk 83% vastanutest kasutab märkmete visandamist. Ülejäänud vastused jagunesid “harva” või “üldse mitte”
• Selgus, et käsitsi märkmete tegemise puhul eelistatakse tuntavalt kirjutamist joonistamisele.
• Üldiselt siiski arvatakse, et märkmete visandamine on huvitav, meeldiv ja informatiivne. Leitakse, et see on kasulik tehnika asjade meeldejätmiseks ja meenutamiseks, isegi kui on natuke aeganõudev.
• 136 vastajat arvas, et märkmete visandamisel kui tööriistal kognitiivsete oskuste arendamiseks on positiivne mõju kunstilisele nägemusele maailmast.
• 26 osalejat märkis, et märkmete visandamine aitab arendada kujutlusvõimet.
  See on punkt, mis toob esile metafooride olulisuse. Sümbolite ja metafooride kasutamine erinevate olukordade väljendamiseks annab võimaluse muuta lihtne tekst tähenduslikuks looks.
• 5 osalejat märkis, et see aitab kaasa arendada abstraktset arutluskäiku.
  Minu arvates ülimalt oluline punkt, millele mõelda!!!! Süntees ja seostamine. Pildid panevad tööle kujutlusvõime, tervikpilt näitab seoseid ja loob võimaluse aruteluks väga erinevatel tasanditel.
• 25 vastajat arvas, et see on kasulik info visualiseerimiseks ja teeb inimesed enesekindlamaks oma kunstilistes oskustes.
  Kindlasti oluline teada, et verbaalse materjaliga visuaalsemalt töötamine arendab kätt mitmekülgselt.

On oluline välja tuua, et kõigile osalejatele oli õpetatud märkmete visandamist. Siiski eelistasid väga palju osalejad kokkuvõtte tegemisel kirjutamist. Uurijad pakuvad põhjuseks selle, et visuaalsete märkmete tegemine on palju aeganõudvam ja soovitavad toetada omandatud oskust ehk märkmete visandamist süstemaatiliselt, et see saaks vähem aeganõudvaks. 

Uurijad usuvad, et on oluline mõista, kuidas õpilased töötlevad oma visuaalseid märkmeid. See aitab tulevikus arendada välja metoodika, mille abil selgitada õpilastele märkmete visandamist ning panustab edaspidistesse verbaalse ja mitte-verbaalse info töötlemise uuringutesse.

Tehti veel kaks katset:

1. Paluti 7 õpilasel rääkida eelnevalt kuuldud lugu oma tehtud visuaalsete või verbaalsete märkmete kaudu. Katse ei näidanud visuaalsete märkmete kiiremat töötlemist või et need oleksid mälu seisukohast efektiivsemad kui verbaalsed märkmed. Siinkohal tahan tuua isiklikult välja märkuse, et taaskord tuleb esile visuaalse lihtsustamise uurimise nõrk koht, et seda uuritakse mälu seisukohast. Praktikute sh visuaalset lihtustamist praktiseerivate õpetajate poolt tuuakse üha rohkem välja selle meetodi positiivset mõju õppimisele-mõistmisele üldisemalt ehk koostööle, ennastjuhtimisele, motivatsioonile, eesmärgistamisele jne. On aeg hakata looma ka uuringuid, mis keskenduks neile aspektidele.
2.  Jälgiti silmade jälgimise meetodil, et kui õpilane nn loeb visuaalseid märkmeid, siis millele ta peamiselt tähelepanu pöörab, kuhu silm liigub. Selgus, et õpilane näeb visuaalsetel märkmetel eelkõige pealkirju, esiletoodud elemente ja portreesid. Taaskord toon oma väikesese kõrvalmärkuse, et seda on kindlasti väga hea teada ka neil, kes visuaalseid materjale teiste jaoks loovad. Samuti võib tuua välja inimeste olulisuse ehk leides pildilt elu, tõmbab see meie tähelepanu.

Katsest selgus, et osalejad kasutavad kõige rohkem trajektoori tüüpi märkmeid, et iseenda jaoks infot visuaalselt kokku võtta. See läheb kokku uurijate varasema uuringuga, kus selgus, et trajektoori kujulised märkmed on kõige efektiivsemad informatsiooni struktrueerimiseks. 

See oli siin uuringus minu jaoks ehk kõige tähendusrikkam, aga ka üllatuslikum. Visuaalset lihtsustamist õpetades toon alati esile, et minu suurim kirg on teekonnakaardid, eesmärgi- ja strateegiapildid, sest annavad päriselt tunde liikumisest. Üllatus oli, et märkmete tegemise puhul seda esile toodi, sest olen alalti arvanud, et märkmete visandamiseks on parim tehnika mõttekaart. On, mida edasi uurida!

Kokkuvõtvalt toovad autorid välja, et tulemused vastavad nende eelnevate uuringute tulemustele, mis näitavad märkmete visandamise haridsulikku potentsiaali, et arendada visuaalset mõtlemist ja kirjaoskust, loovust, loovat kirjutamist, e-haridust. 

Visuaalsed märkmed sunnivad ennast õppimisega kognitiivselt siduma ja aitavad infot töödelda, sest õpilased saavad ise otsustada, mis viisil taasesitust alustada ja millele toetuda.

 

Allikas: Bratash, V. S., Riekhakaynen, E. I., & Petrova, T. E. (2020). Сreating and processing sketchnotes: a psycholinguistic study. Procedia Computer Science, 176, 2930-2939.

 

Kui sul tekkis huvi õppida ka ise visuaalset lihtsustamist sh märkmete visandamist, siis aitan sind hea meelega. Uuri e-kursust, mida saab läbida kontaktivabalt nii üksi kui ka oma meeskonnaga.

E-kursusele