Enne kauni maikuu saabumist on paslik teha veel üks sisevaade meie vaimsele tervise. Sattusin ühe väga hea artikli peale, kus tuuakse välja erinevad põhjused, miks joonistamine on ajule kasulik. Toon artiklist välja olulisema ning seon visuaalse lihtsustamisega (sest kuidas siis muidu?! ;)).

“Loovus on oluline selleks, et püsida tervena, olla ühenduses iseenda ja maailmaga,” ütleb Alabama Birminghami ülikooli neuroteaduste professor Christianne Strang. See tähendab, et igaüks meist peaks regulaarselt tegelema millegi loovaga. Jah, selleks võib olla joonistamine, maalimine, luuletamine, kudumine jne, aga selleks sobib väga hästi ka oma mõtete ning ideede üles visandamine.

Drexeli ülikooli professor ja kunstiteraapia teadur Girija Kaimali ütleb, et loominguline meel tähendab võimet luua seoseid mitteseotud asjade vahel ja kujutada ette uusi suhtlemisviise. Kõik, mis seda stimuleerib on meile kasulik ja üheks viisiks oma loomingulist meelt köita on teha kunsti. 

1. Kunst aitab meil ette kujutada lootusrikkamat tulevikku
Professor Kaimal ütleb, et kunst suudab liigutada meie kujutlusvõimet ja see võib olla üks põhjusi, miks oleme kunsti teinud juba koopaelanikest saadik. Kaimalil on teooria, et kunstitegemine aitab meil orienteeruda probleemides, mis võivad tulevikus tekkida. Tema teooria põhineb viimastel aastatel välja töötatud ideel – et meie aju on ennustamismasin. “Aju kasutab teavet, et teha ennustusi selle kohta, mida võiksime järgmisena teha – ja mis veelgi olulisem, mida me peame järgmiseks tegema, et ellu jääda ja areneda,” ütleb Kaimal. Ta on näinud oma praktikas kunstiterapeudina, kuidas kunsti loomise kaudu on nn mustas augus olev inimene suuteline ette kujutama võimalusi ja nägema helgemat tulevikku väljaspool praegust hetke, kus ta on meeleheitel ja masenduses.

Visuaalse lihtsustamise üks omadusi on võimalus luua tervikpilte planeerimiseks ja unistamiseks. Need on tulevikupildid, mille kaudu saab eesmärgistada ja strateegiaid paika panna. See on hea võimalus tuua oma peas olevad tulevikumõtted silmade ette. Üheltpoolt selleks, et pea oleks puhtam, sest siis on kergem olla. Samas ka selleks, et oma mõtetest korraks distantseeruda ja eemalt vaadata. Professor Kaimali teooriast lähtudes saab see olla ka hea ärevuse maandaja, sest toome oma nn tulevikuennustusmasinast need tulevikumõtted välja ja planeerime selgemaks.

Rääkisin põgusalt sellest teooriast ka videovestluses Rita Rätseppaga ning andsin juurde harjutuse nimega “Oraakel”. Vestlust saad järgi vaadata “Teadliku kritseldamise” kogukonnas facebookis.

2. Kunst aktiveerib meie aju tasustamiskeskust
Paljude inimeste jaoks võib kunsti tegemine olla närvesööv. Mida ma tegema hakkan? Milliseid materjale kasutan? Mis siis, kui see … on nõme? jne jne
Uuringud näitavad, et vaatamata nendele hirmudele aktiveerib mis tahes visuaalse väljendusega tegelemine ajus tasustamisraja. See tähendab, et tuntakse end hästi ja seda tajutakse meeldiva kogemusena.

Järelikult- kui õppimise ajal kasutada visuaalse lihtsustamise tehnikat, siis muudame õppimisprotsessi enda jaoks meeldivaks. Jah, võib kasutada ka lihtsalt kritseldamist, kuid teadliku kritseldamise kasutamine toob lisaks juurde väärtuse, et aju mõtleb kaasa- seostab infot ning loob tähendust. Kirjutasin sellest lähemalt kahe aasta taguses blogipostituses.

3. Kunst alandab stressi
Kortisool on hormoon, mis aitab kehal stressile reageerida. Professor Kaimal ja rühm teadlasi tegid katse, mis näitas, et 1 tund kunsti loomist koos kunstiterapeudiga alandas oluliselt kortisooli taset. Kusjuures- see ei erinenud ennast kunstnikena defineerivatel ja nn tavalistel inimestel. See tähendab, et olenemata teie oskuste tasemest saate kunstist palju naudingut ning kasu.

Igal oma koolitusel kogen, kuidas inimesed tunnevad joonistamisest suurt naudingut ja rõõmustavad oma arengu üle. Visuaalse lihtsustamise üks põhiomadusi on erinevad kujundid- jutu- ja mõttemullid, alused, teeviidad, nooled jne. See muudab selle tehnika kasutamise lihtsaks ja annab eduelamuse.

4. Kunst võimaldab sügavalt keskenduda
Professor Kaimal toob välja, et loova tegevusega tegelemine loob tihti olukorra, kus olete Flow ehk kulgemise seisundis. See on tunne, et kaotate ennast, kaotate kogu teadlikkuse. Olete nii hetkes ja täielikult kohal, et unustate igasuguse aja- ning ruumitaju. Ja mis toimub teie ajus, kui olete kulgemise olekus? 2018. aastal avaldati uuring, milles leiti, et Flow seisundit iseloomustas suurenenud teetalaine aktiivsus aju eesmistes piirkondades ja mõõdukas alfalaine aktiivsus aju eesmises ja keskosas. Siin on paslik tuua sisse ka selgitus aju sageduste kohta. Inimese ajul on neli peamist sagedust: 

Beeta – sellel sagedusel teeme me oma oma igapäevaseid toimetusi, räägime, vestleme, loeme, töötame. Enamus inimesi on suuremalt jaolt just sellel ajusagedusel.
Alfa  – sellel sagedusel oleme rohkem lõõgastunud. Näiteks kui vaatame päikeseloojangut või unistame millestki.
Teeta – sellel sagedusel oleme ärkvel ja samas sügavalt lõõgastunud. See on väga sügava meditatsiooni seisund. Sellel sagedusel on meie aju ka siis kui me hakkame uinuma või oleme just ärganud.
Delta – sellel sagedusel magame sügavalt.

Paljud inimesed soovivad osata jõuda alfa ning teeta tasanditele, et kontakteeruda oma alateadvusega. See omakorda aitab tegeleda oma unistustega ning manifitseerida paremat elu. Selleks on olemas erinevad meditatsioonitehnikad. Eelnevast uuringust aga selgub, et üks viise selleks võib olla loova tegevusega tegelemine, ennast sinna sisse unustamine.

Olen kogenud, et hakates oma plaane visuaalsemalt välja joonistama, lähen nii selle protsessi sisse, et unustan ümbritseva ja leian ennast jõudmas sügavamate mõteteni. Seega- et kontakteeruda oma alateadvusega ei pruugi aegajalt olla vaja muud, kui võtta kätte paber ja pliiats ning lasta loovusel ennast kanda ning vaadata, kuhu nn teadliku kritseldamise kaudu sinu ideed ja unistused sind juhatavad.

 

Kasutatud allikad:

https://www.npr.org/sections/health-shots/2020/01/11/795010044/feeling-artsy-heres-how-making-art-helps-your-brain?t=1646492982790&t=1651463922126

Teeta tervendamine