2009 aasta sügisel alustasin 7-kuulist teekonda, et saada kaasavaks juhiks.

Kaasav juhtimine on eelkõige inimeste võimetele toetuv muutuste ellukutsumine ja ühise heaolu loomine.

Teisisõnu, juhina usume, et lahendused peituvad inimestes endis ja koos tegutsede loome lahendusi, mida maailm tegelikult vajab. Ning me ei tohiks ära unustada seda, miks ja kelle jaoks me midagi teeme. Kaasava juhtimise idee pärineb ülemaailmselt kogukonnalt nimega Art of Hosting and Harvesting Conversations that Matter (AoH). Huvi koral loe palun siit lisa.

See lähenemine ja koolitus muutis minu mõttemaailma väga suurel määral ja võin öelda, et see programm sisaldas kõike, mida tänapäeval õpitakse elu- või edutreeneritelt. See programm tegi minust üsna palju selle, kes ma täna olen, tuues välja minust parima.

Kaasav juht julgeb vajadusel endale tunnistada, et ta ei tea kõiki vastuseid ning kõige parem lahendus sünnib kõikide protsessis osalejate koostöös ja siiras huvis, olgu selleks siis külakogukonda puudutavad küsimused või asutusesisesed väljakutsed.

Kaasavad juhid avastavad sageli, et kaasav juhtimine pole mingi eraldiseisev asi, vaid pigem mõtteviis, mis muudab kogu suhtumist ellu.

Suureneb kohaloleku jõud ja arusaam sellest, kuidas erinevused tegelikult ühendavad, mitte lahutavad. Selleks, et kõigis inimestes olev potentsiaal avada ja arutluse all oleva küsimuse tuumani jõuda, on kaasavas juhtimises kasutusel mitmed meetodid nagu näiteks avatud ruum, ring, maailmakohvik, tunnustav vestlus. Sisukate protsesside algatamist toetavad erinevad planeerimismudelid, nt kaordilised sammud või U-protsess. Kaasamist on võimalik õppida ja praktiseerida kaasava juhtimise koolitustel, iseseisvalt veebimaailmast ja raamatutest ning praktikute käe all.

Üks minu lemmikuid ja tegelikult ka kaasava juhtimise juures üks olulisemaid nn esmaseid praktikaid on Four Fold Practice ehk

KAASAJA 4 PRAKTIKAT

Kaasavad juhid tegelevad pidevalt oma oskuste täiendamise ja lihvimisega läbi nelja paralleelselt toimiva praktiseerimise tasandi – isiklik kohaolek, vestlustes osalemine, protsesside algatamine ja koosloomine.  Ükski neist tasanditest ei ole teisest olulisem ning nad kõik on ühe suurema süsteemi osad. Samuti võivad need neli praktikat kaasamissituatsioonis samaaegselt avalduda. Tegin selle kohta ka ülevaatliku visuaali. Vaata ja mõtle, millised on sinu praktikad või mis on need kohad, mida soovid tugevdada. 

Kirjutan siinkohal lahti ka iga etapi eraldi, et neid sügavamalt mõtestada.

KOHALOLEK

Kohalolek tähendab eelkõige seda, et kaasav juht oskab olla mõtte ja tähelepanuga olemasolevas situatsioonis, siin ja praegu, hinnanguid andmata, kuulates, märgates ning toimuvale adekvaatselt reageerides. Kohalolek on seotud aususe ja julgusega olla need, kes me oleme, mitte ainult oma heade külgedega, vaid ka selle osaga meist, mis võivad tekitada ebakõla. 

Head kaasajad ei ole üliinimesed, kellel on kõik kogu aeg hästi. Kohaloleku praktika keskmes on meie suhe iseendaga ja selle pidev uurimine. See tähendab ka endalt küsimist, kes ma olen, mida ma oluliseks pean ja kuhu ma olen jõudnud oma arengus, kuhu ma tahan edasi liikuda, mis on minu unistused ja kust tuleb mu sisemine jõud ja energia. Samuti, kus on minu piirangud ja millega ma ei taha praegu tegeleda. See on teadlik oma elu märkamine ja elamine. 

Paljudel kogenud kaasajatel on välja kujunenud tugevad isiklikud praktikad, mis aitavad kohalolu süvendada. Olgu see siis meditatsioon või jooga või iidsete võitluskunstide harrastamine. Nad tegelevad teadlikult iseendale aja ja ruumi loomisega. 

 

OSALEMINE

Osalemine on oskus tuua kvaliteeti igasse vestlusesse või protsessi, millesse sind on kaasatud. Kui sa ise ei ole juhi või algataja rollis, on sul ometi võimalus panustada sellesse, et see protsess oleks igaühte austav ja kaasav. See on oskus märgata teisi ning teha nende mõtetele ruumi ka siis, kui sa pole ise selle vestluse algataja, paludes vaikival osalejal oma arvamus välja öelda, või teha vaidluse korral ettepanek kasutada kõnepulka  kordamööda rääkimiseks.  

Kui sa oled see, kellel on alati palju öelda, siis võib kõikide heaolu toetada see, kui sa igat mõtet häälega välja ei ütle, vaid ootad ja keskendud teiste jutule. Rääkimisest hoidumine võimaldab sul paremini teisi kuulata ning kuulda ka seda, mis on teiste sõnade taga ning mida jäeti ütlemata. Kuulamine rääkimise asemel tagab, et sinu poolt lõpuks lausutu on paremini läbi kaalutud ning seetõttu kaalukam.

Vestluses või protsessis osalemise teeb keerukaks see, kui koos on inimesed, kellel on väga erinevad arvamused. Vestluses, kus on väga põrkuvad seisukohad, hakkabki kaasamise meisterlikkus esile tulema. Kas me suudame põrkuvate seisukohtade korral siiski püsida teemas ja rääkida asjast? Just arvamuste paljusus teebki kaasamise keerukaks, kuid pakub ka võimaluse uute ja paremate lahenduste sünniks.

 

ALGATAMINE

Vestluste algatamise all mõistame praktikat, mille käigus me kaasamisprotsesse käivitame ja ka hoiame. Kaasamine võib olla seotud väikeste ettevõtmistega nagu klassi kokkutulek või koristustalgute korraldamine või hoopis mahukas strateegia või seadusloome protsess. Kõigil juhtudel hõlmab see samasuguseid praktilisi oskusi. Näiteks oskus teisi osalema kutsuda. Mõelda läbi, kas see kutse teisi kõnetab? Keda me tahame, et see kõnetaks? Kas kutsutav ka tegelikult tunneb, et teda oodatakse? Kas kutse eesmärk on selge? Samuti vajab harjutamist see, kuidas koostööks head pinnast luua, kuidas inimesi liita ja neis teineteise vastu usaldust tekitada.  

Väga oluline kaasamise aspekt on oskus sõnastada häid küsimusi ning juhtida küsimuste, mitte aga vastuste kaudu. Hea küsimus käivitab mõtlemise, provotseerib panustama ning aitab lõppkokkuvõttes vastutust jagada. Küsimuste esitamine on vastand oma idee „maha müümisele“. Viimasel juhul võivad osalejad küll tagasisidet anda, täiendusi pakkuda, juhti isegi tunnustada, kuid elluviimise vastutus jääb ikkagi idee autorile. Kui aga idee sünnib headele küsimustele toetudes laiemas ringis, siis on üsna tõenäoline, et selle elluviimisesse tahetakse kollektiivselt panustada.

Vestluste algatamine eeldab ka meetodite tundmist ning oskust füüsilist ja vaimset ruumi luua.  Erinevate meetodite (maailmakohvik, avatud ruum, ring, ideekohvik jne) nähtav osa on ruumipaigutus, hubasust tekitavad elemendid ning mõtete visualiseerimine. Kui kaasav juht ka mitte ühtegi konkreetset meetodit ei kasuta, on ta ikkagi teadlik sellest, kuidas ruum ja psühholoogia osalejaid mõjutab ning valib need viisid, mis aitavad igaühe isiklikul ning kollektiivsel tarkusel esile tulla.

 

KOOSLOOMINE

Oskuslik kaasamine ning selle pidev praktiseerimine viib sageli selleni, et sinu ümber kogunevad inimesed, kes jagavad neid samu kaasava juhtimise väärtusi. Samu eesmärke jagades ja printsiipe järgides saabki hakata toimuma koosloomine. Koos luues kaovad ära rollid nagu kaasaja ja kaasatavad. Kõik osalejad on kohal, algatavad, osalevad ning loovad. Juhi roll muutub ebavajalikuks. Toimib iseorganiseerumine ning luuakse ideesid või nähtusi, millel puudub autor ehk teisisõnu mille autorlus on kollektiivne. Sageli ei suuda keegi tagantjärele meenutada, kes täpselt millise idee välja käis, sest see pole oluline. Koosloomine on väga inspireeriv praktika, kus asjad lihtsalt ilma suurema vaevata toimivad. 

Koosloomiseni  jõudmine eeldab häid oskusi nii kohalolekus, osalemises kui ka algatamises ja hoidmises. Siiski võib ette tulla olukordi, näiteks kriisisituatsioonid, kus heade eelduste kokkulangemisel võib koosloomise protsess käivituda iseenesest inimeste hulgas, kes kaasamist teadlikult praktiseerinud pole. 

 

VISUAALNE LIHTSUSTAMINE on üks võimsamaid kaasamise meetodeid, mida ma esmajärjekorras just sellel põhjusel õppisin. Visuaalne lihtsustamine aitab toetada tulemuste planeerimist ja noppimist. See on ka koht, kus minu esmane teadliku kritseldamise praktika alguse sai. Loomulikult on visuaalsel lihtustamisel ka teisi ja väga sügavaid lähenemisi ning kasutusvaldkondi. Avastasin hiljaaegu, et kaasaja 4 praktika mudelit saab vaadelda ka visuaalse lihtsustamise vaatenurgast. Allolev visuaal räägib ehk iseenda eest. Taaskord- vaata ja mõtle, millised on sinu visuaalsed praktikad täna, kus sa siin pildil asud ja kus sooviksid asuda või mida tugevdada.

 

Kui sul seda artiklit lugedes ja visuaali vaadates tekkis huvi õppida ka ise visuaalset lihtsustamist, et olla parem kaasav ja visuaalne juht, siis aitan hea meelega.

Uuri e-kursust, mida saab läbida kontaktivabalt nii üksi kui ka oma meeskonnaga.

E-kursusele

 

Kasutatud allikas: https://kaasamine.ee/kaasav-juhtimine/