On üldlevinud arusaam, et joonistamine, nimekirjade tegemine, vaba kirjutamine ja värvimine aitavad meil olla vaimsemalt tervemad. Sattusin ühe huvitava uuringu peale, kus autorid toovad välja, et visuaalne eneseväljendus aitab koondada tähelepanu ning parandab meie tervist ja heaolu, kuid samas on vähe uuritud preemiaraja aktiveerimist erinevate kujutavate kunsti ülesannete käigus. Lihtsamalt öeldes- kuidas nende tegevuste käigus see heaolutunne tegelikult tekib.

Uurijad viisid läbi neile teadaolevalt esimese katse, kus uuriti aju aktiveerimist funktsionaalse lähi-infrapuna-spektroskoopia (fNIRS) abil kolme erineva joonistamisülesande ajal.
Need ülesanded olid:

• värvimine (etteantud mandala);
• kritseldamine ( oma isikupärases stiilis, mida varem on kasutatud);
• vaba joonistamine ( ükskõik mis joonistus, mida osaleja soovib teha).

Püstitati kaks hüpoteesi:

1. Vaba joonistamine aktiveerib kõige rohkem mediaalset prefrontaalset korteksit.
2. Loovusetaju paraneb joonistamisülesannete käigus.

Väikese kõrvalpõikena tunnen, et on vajalik see aju värk hästi lihtsalt lahti selgitada. Prefrontaalne korteks (PFC) ehk eesajukoor jaguneb kolmeks funktsionaalselt erinevaks kohaks, mis kõik osalevad käitumise regulatsioonis ja lühimälus. Mediaalne PFC osaleb emotsionaalsuse olemasolus, keskendumises ja üldises liikuvuses.

Katses osalejad (11 meest, 15 naist; neist 8 kunstnikku ja 16 mitte-kunstnikku) tegelesid iga ülesandega eraldi ( 3 min ülesandele), saades võrdselt puhkeaega ülesannete vahel (suletud silmadega puhkamine 2 minuti jooksul). Enne ja pärast ülesannete tegemist täitsid osalejad küsimustiku, kus:

• hinnati oma loovusetaju;
• jagati oma eelnevat kogemust joonistamisülesannetega;
• reflekteeriti katses osalemist.

Kõik kolm kujutava kunsti ülesannet aktiveerisid märkimisväärselt mediaalset prefrontaalset korteksit võrreldes puhkeseisundiga. See tähendab, et esimene hüpotees ei saanud tõestust.
Huvitav on aga see, et kritseldamine põhjustas MPFC maksimaalse aktiveerimise võrreldes värvimise ja vaba joonistamisega. Meenutan- hüpoteesis seati selleks vaba joonistamine. Kusjuures erinevus värvimise ja vaba joonistamise vahel ei olnud statistiliselt oluline. Samas, värvimises ja kritseldamises kerkisid esile erinevused kunstnike ja mitte-kunstnike vahel.

Uuringus osalejad parandasid oma enesetunnet ja tundsid, et on rohkem valmis probleemide lahendamiseks ja heade ideede loomiseks. Uuring näitas, et isegi lühikesed loovad eneseväljendus- või kunstiteostuse ülesanded, mis on sooritatud umbes 15–20 minuti jooksul, võivad põhjustada inimestes tunde, et neil tulevad head ideed ja nad on võimelised probleeme lahendama. Seega sai toetust teine hüpotees.

Loomulikult on sellel uuringul omad piirangud. Näiteks vähene osalejate arv ja lõhike aeg ülesannete tegemiseks. Kuid uuringu tulemus on oluline, et näidata kunsti tegemise võimalikke kliinilisi rakendusi preemia tajumiseks. Kunstilised ülesanded eneseväljenduseks võivad olla üks viis meeleolu ja sõltuvust tekitava käitumise reguleerimiseks ning naudingu tekitamiseks.

Mida mina visuaalse lihtsustajana siit endaga kaasa võtan? Kritseldamise all mõistetakse tavaliselt sellist suvalist, mõtestamata joonistamist. Seda ei ole peetud väga heaks õpistrateegiaks ja katsed on seda ka kinnitanud. Seetõttu ei populariseeri ma suvalist kritseldamist õppeprotsessi osana. Kuid nagu näha, on selline kritsaldamine üks võimalike viise enda hästi tundmiseks, sest aitab:

• tulla uutele ideedele ning tõsta sellega meie enesekindlust;
• lahendada probleeme ja suurendada sellega meie meelerahu.

Seega võib kritseldamisel olla väga oluline roll loovuse, ettevõtlikkuse, koostöö ja projektõppe arendamisel, kus ei ole niivõrd oluline info meeldejätmine kui sellest tegevusest endast tekkivatel protsessidel. Ja kui sellel on ka rahustav ning enesekindlust tõstev komponent, siis julgeks mina küll öelda, et kritseldamisel on oma koht nii hariduses kui ka tähtsatel koosolekutel.

 

Kui sul seda artiklit lugedes tekkis huvi õppida visuaalset lihtsustamist, et olla parem kritseldaja, siis uuri e-kursust, mida saad läbida kontaktivabalt nii üksi kui ka oma meeskonnaga.

E-kursusele

Allikad:

• Kaimal, G., Ayaz, H., Herres, J., Dieterich-Hartwell, R., Makwana, B., Kaiser, D. H., & Nasser, J. A. (2017). Functional near-infrared spectroscopy assessment of reward perception based on visual self-expression: Coloring, doodling, and free drawing. The Arts in Psychotherapy, 55, 85-92.
• https://teadvusehuvi.blogspot.com/2011/05/prefrontaalne-korteks.html