“Mida ma kuulen, selle unustan;
Mida ma näen, selle jätan meelde;
Mida ma teen, seda mõistan.”
Hiina vanasõna, mõnikord omistatud Confuciusele

Eelmisel nädalal alustasin kolmeosalist postitust, mis inspireeritud just sellest vanasõnast. Mõtisklen natuke nende väidete üle aju, õppimise ja visuaalse mõtlemise seisukohast. Jagan oma mõtted kolme postituse vahel, et hoida tekstid lühikesed ja lihtsad.

Esimesena võtsin vaatluse alla “mida ma kuulen, selle unustan”, teisena “mida ma näen, selle jätan meelde” ning viimases osas filosofeerin viimase lause üle ehk “Mida ma teen, seda mõistan.”

Ilmselgelt oskame teha, saame palju paremini aru ja jätame meelde seda, mida oleme saanud nn käega katsuda, ise läbi teha, omal nahal tunda jne. Aga selles postituses ei kirjeldama ma aktiivõpet või selle sarnaseid viise tuua õppetöösse praktiline tegevus. Jätkan ikka selle liiniga, et kui oled esineja või õpetaja rollis ning kujutame ette üpris tavalist olukorda, kus auditooriumit ei ole võimalik tegutsema panna. Või on sinu teema selline, et praktiline ülesanne läheks liialt keerukaks ja aeganõudvaks.

Kuidas kuulajad siiski aktiivselt oma esitlusse kaasata?

Jah, me võime kuulajad alati aruteludesse suunata, et teemat paremini mõista. Teine viis on aktiivne teadlik märkmete tegemine. Ka see hõlmab endas nn liikumist- kirjutamist, joonistamist, kritseldamist. Ehk siis füüsilist tegevust rääkimata vaimsele tööle, et sinuga kaasa mõelda ja oluline üles tähendada. Käsitsi märkmete tegemisel on mitmeid eeliseid, millest saad täpsemalt lugeda siit.

On väga tore, kui kuulaja ise selle peale tuleb, et märkmeid teha. Aga ka sinul, kui info edastajal on võimalus oma kuulajad märkmeid tegema suunata. Ja siinkohal ei pea ma silmas lihtsalt nende julgustamist kritseldada. Tegelikult ei ole kritseldamine üldse hea õpistrateegia. Selle kohta olen rohkem kirjutanud siin. Pean silmas ikkagi teadlikku märkmete tegemist ehk kuuldud info kirjapanekut. Selleks on mitmeid häid strateegiaid, millest saad lugeda siit.
Miks mitte hoolitseda selle eest, et su kuulajal on käepärast paber ja pliiats ning anda edasi mõned nipid, et sinu esitlusest maksimum võtta?

On ka teine viis kuulaja teadlikke märkmeid tegema suunata. See nõuab sinu poolt natuke suuremat ettevalmistust, kuid samas paneb sind ka rohkem oma esitlust läbi mõtlema. Selleks on valmis tehtud põhjade või töölehtede kasutamine, mida sind kuulates täita. Ehkki toon ühes postituses välja uuringu, millest selgub, et käsitsi märkmete tegemine on parem kui valmis põhjade kasutamine, arvan siiski, et see on väga hea viis kuulaja kaasamiseks ja tegutsema kutsumiseks. Sest paljud meist on unustanud märkmete tegemise võlu või julguse joonistada. Kuidas see oligi- parem tee pool, kui tervet ei oska.

Töölehte ettevalmistades küsi endalt:

• Mida ma soovin, et kuulaja siit endaga kaasa võtab?
• Mis on minu jutu fookus ehk põhisõnum?
• Kas me teeme selle informatsiooniga pärast midagi? Kui jah, siis mida?

Ma arvan, et oled 100% nõus, et see protsess paneb sind oma esitlust ka palju põhjalikumalt läbi mõtlema. Lisaks annan mõtte, et lisa alati oma töölehele ka selline nn vaba nurk ehk koht heade mõetete/ ideede jaoks. Sellist vaba tekstivälja võib olla ka rohkem. Kõik oleneb, kui kindla raamistiku ja konkreetsete faktidega sinu esitlus on- kui palju annab ta mänguruumi tekkivatele ideedele ja nende seostamisele.

Lisan siia ühe näite. Kasutan selleks youtube’i lühikest videot “Õpetamisoskust on igaühel vaja.”

Selle teadlikumaks kuulamiseks olen loonud töölehe. Töölehte ettevalmistades küsisin endalt eelnevalt välja toodud küsimusi. Olen seda juttu ja visuaali päriset kasutanud ning jutu mõte on olnud häälestada koolitusel osalejad õpetamise ja õpetaja töö lainele ning valmistada nad ette aruteludeks. Seetõttu ka just sellised punktid seal lehel. Oled oodatud kaasa tegema- kuula lugu ja täida leht 🙂

Kuulaja kaasamiseks ei ole mõnikord vaja rohkemat kui paber ja pliiats, et passiivses olukorras õppimisse tegutsemist tuua. Veel parem on, kui oskad suunata kuulaja teadlikumaid märkmeid tegema ning üks viis selleks on aluspõhjade või töölehtede kasutamine. Selleks, et sul oleks ka oskust ning julgust neid luua, läheb vaja lihtsat ning teadlikku kritseldamist! Mida oligi tarvis tõestada 🙂 

Sellega sai kolmeosaline sari läbi. Aitäh lugemast ja kaasamõtlemast. Järgmine nädal juba uued teemad ja lõpetame moodsalt ehk PÜSI LAINEL!

 

 

Oluline märkus: blogi sissekannetega ei taotle ma põhjapanevat teaduse tegemist. Pigem on see koht, kus nn kõva häälega mõelda ja huvitavaid teooriaid endale südamelähedase teema valguses vaadelda. Mõnikord võivad mu ideed olla täiesti katteta ja seda ägedam see on, sest annab võimaluse luua tulevikus uued suunad ja uuringud, et oma väiteid kinnitada või ümber lükata.