Miniuuring- eneseregulatsiooni toetava visuaalse õpipäeviku rakendamine õppeprotsessis

Kerli Kõiv, Kati Orav

Eelmine reede kirjutasin blogipostituse valmis tehtud aluspõhjade ja töölehtede kasutamisest esinemise/ õpetamise ajal, et suunata oma kuulaja tegutsema ehk märkmeid tegema. Paneme nüüd asja veel rohkem praktikasse. Täna on mul hea meel jagada teiega ühte pisikest, aga huvitavat miniuuringut, mille hea kolleegi ja kodukandi sõbra Kerliga 2019 aastal läbi viisime. Tegime selle Tartu Ülikooli Haridusinnovatsiooni magistriõpingute raames Eneseregulatsiooni aines, mis osutus meie mõlema üheks lemmikaineks kogu õpingute vältel. Usun, et meie miniuuring annab lugejale julgust ja samas ka häid mõtteid ise sellise töölehe/ sekkumismeetodi kasutamiseks.

Eneseregulatsioon on strateegiate, analüüsi ja automaatsuse abil enese õppimise reguleerimine ning tõhustamine vastavalt seatud eesmärgile (Schunk, 2005; Puustinen & Pulkkinen, 2001).

Meie miniuuringu eesmärk oli selgitada välja visuaalse õpipäeviku kasutamise tõhusus eneseregulatsiooni sekkumismeetodina. Sellele eelnes erinevate eneseregulatsiooni jälgimismeetodite praktikatesse süvenemine, mille tulemuseni jõudsime järeldusele, et märkmete tegemisel on oluline koht eneseregulatsiooni uurimisel ja toetamisel. Meid huvitas just nimelt sekkumine ilma arvutita ja visuaalseid tehnikaid kasutades. Enne sekkumise loomist jälgisime ühe loengu raames õppetöös toimuvat. Kujundasime välja visuaali, millele tõime järgmised punktid:

• Isikliku elu, õpingute ja loengus käsitletu seoste loomine (visuaalil toodud rohelisega);
• Skaala enne ja pärast loengut õpimotivatsiooni hindamiseks (visuaalil toodud lillaga);
• Vaba ruum heade ideede ja kogemuste, mõtete märkimiseks (visuaalil toodud oranziga)

Lisaks sai visuaalile toodud veel kaks punkti, mis lähtuvad Tony Buzani (2007) sõnadest, et keskendumist saab parandada, vähendada mõtete uitamist ja luua hea eeldus vaimsele valmisolekule õppimiseks, kui enne õppeprotsessi algust teha põgusalt läbi kaks tegevust (visuaalil toodud sinisega):

• seades eesmärgid ja ootused;
• mõeldes sellele, mida juba antud teemast eelnevalt teatakse.

Uuringus osales juhuvalimiga 5 tudengit, kellele andsime visuaalsed õpipäevikud ühe loengu perioodiks 4 ak. Tudengid said õpipäevikuga tutvuda 10 minutit enne loengut ja kasutasid koostatud õpipäevikut vastavalt enda tegevusprotsessile loengu jooksul. Enamus kasutajaid kasutas sellist meetodi esmakordselt.

Osalejate tagasisidena selgus, et visuaali kasutamine võimaldas panna kirja enda jaoks olulisi mõtteid, mis muul juhul võib kaduma minna või mahuka konspekteerimise korral võib tekkida olukord, et vajadusel ei leita konspektist vajalikku enam üles. Toodi välja, et töölehe kasutamine võimaldas olla rohkem tähelepanuga kohal, toetas teemale keskendumist. Eelnevalt loodud kategooriad aitasid näha õpingu jooksul omandatu erinevaid nüansse.

Uuringus osalejad olid väga positiivsed motivatsiooni hindamisksaala kasutamise osas. Nii motivatsiooni hindamine kui ka eelhäälestuse hindamine (mida ma eesolevast teemast tean ja mis on minu ootus loengule) andis aluse enda analüüsiks.

Mõningaid raskusi tekitas tähelepanu jagamine ruumis toimuva ja paberil kirjapanemise ootuse vahel. Arvati, et see võib muutuda meetodi harjumuspäraseks muutumisel. Samas arvati ka seda, et selline leht võimaldas noppida muu müra seest loengus toimuvas olulisema välja ehk eristada enda jaoks olulisema muust mürast. Tähelepanu oli vastajate hinnangul olnud seminaris rohkem üleval.

Edasises rakendamises nägid vastajad ka seda, et mida rohkem sellist töölehte kasutada, seda enam võib see muutuda harjumuseks ja tavapäraseks tööviisiks. Vastajad tõid välja, et ilma harjutamata ise visualiseerida hoiab fookuses mitte teadmised, mida kirja panna, vaid selle, kuidas seda kirja panna ning seetõttu võib tähelepanu õppimiselt hajuda. Seetõttu toodi välja, et just valmis põhjad annavad võimaluse olla endale harjumuspärases kirjutamises, kuid siiski noppida infot teistsugusel viisil.

Arvati, et selline meetodi rakendamine õpetab märkmete tegemise oskust. Tuuakse välja ka võimalikud erinevate generatsioonide erinevused, kus vanemad tudengid konspekteerivad mahukalt samal ajal kui nooremad tudengid ei tee üldse märkmeid. Alternatiivse lahendusena, mis oleks kahe erineva lahenduse nö vahevariant mõlema generatsiooni tudengile võiks just olla eelvisualiseeritud õpipäevik.

Kasutatud kirjandus:

1. Buzan,T. (2007). “Buzan’s Study Skills. Mind Maps, Memory Techniques, Speed Reading.” BBC Active, England.
2. Kõiv, K., Orav, K.(2019). Eneseregulatsiooni toetava visuaalse õpipäeviku rakendamine õppeprotsessis. Miniuuring aines Eneseregulatsioon.Tartu Ülikool.
3. Puustinen, M., & Pulkkinen, L. (2001). Models of Self-regulated Learning: A review. Scandinavian Journal of Educational Research, 45(3), 269–286. https://doi.org/10.1080/00313830120074206
4. Schunk, D. H. (2005). Self-Regulated Learning: The Educational Legacy of Paul R. Pintrich. Educational Psychologist, 40(2), 85–94. https://doi.org/10.1207/s15326985ep4002_3

 

Oluline märkus: blogi sissekannetega ei taotle ma põhjapanevat teaduse tegemist. Pigem on see koht, kus nn kõva häälega mõelda ja huvitavaid teooriaid endale südamelähedase teema valguses vaadelda. Mõnikord võivad mu ideed olla täiesti katteta ja seda ägedam see on, sest annab võimaluse luua tulevikus uued suunad ja uuringud, et oma väiteid kinnitada või ümber lükata.